Viimati kirjutasin lihakarni päevaraamatusse sellisest lambaliha nähtusest nagu "mutton". Ega ma ei teadnud muud vastat kui "vana lamba liha". Kui mutton on üle kahe aastase lamba liha ja talleliha on kuni ühe aastase lamba liha, siis mis jääb sinna vahepeale? Lisaks on mutton täiesti võõras keeles aga "vana lamba liha" kohmakas ja segane mõiste (jäärast ei saa muttonit - see on ute või oina liha). Ei jäänudki muud üle kui asusin emakeele varamutesse otsima mõnda unarsõna, millega ehk kõlbaks muttonit asendada. Sain targemaks. Aga siiski on meie emakeelne (ja murdekeelne) lambasõnavara üllatavalt kasin... Lambakasvatajatena võiksime aidata seda ka arendada!
Uurimaks emakeelset lambasõnavara kasutasin kolme kõige lihtsamat allikat: laste emakeele õpetajat, saunalaval kohatud naabri Laurit (kes on ka Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees) ning internetti. Väile kokkuvõte sellest, mida teada sain:
Mis siis ikkagi on mutton meie emakeeles? Kõiki neid sõnu läbi vaadates jäi mulle silma sõna uhelammas - tähendusega aher lammas. Kuna see sõna enam ilmselt oma algses kujus suurt kasutust ei leia, siis ehk oleks see tüvi (uhe-) õige tähistama ka lambaliha, mis on saadud täiskasvanud, ent tallede kasvatamisele enam mitte kasutatavatelt loomadelt. Seega uheliha?
Mats
Hallimäe talust
NB! oma suure armastuse emakeele vastu sain ma seitsmendas klassis (aasta siis oli 1993) kui jäin välte- ja astmevahelduse õppimisel nii hätta, et pidin ka suvel koolis käima. Sama aasta suvel aitasin likvideerida oma isa kaasomandis olevat Matsalu lambafarmi (see oli vast 300 lammast põhikarjas). Põllumajandus oli nii halvas seisus, et loomad tapeti lauda taga ja liha saadeti kuhugi pealinna. Minu töö oli lõigata välja lammaste keeled. Seega keeltesuvi - teoorias (astmevaheldus selgeks) ning praktikas (kuidas lamba keel lambast eraldada).
NBB! Lammaste keelte eraldamises olen saanud osavaks - see on minu eriala senini. Õigekiri ei ole aastatega paremaks länud...
- Lammas on ikka lammas. Kummalisel kombel on lammas kõigis Eesti murdekeeltes ikkagi ennekõike lammas. Ka setu- ja saaremaal. Vaid saaremaa lääneosas on mõnedes kihelkodades olnud kasutusel nimetused lastik või laustik.
- Sõna "lammas" ise tuleb meile proto-germaani keelsest sõnast lambaz, millest on omakorda tuletatud ka lamb. Ja kõik see Euroopa on täis sellest tüvest tuletatud termineid, meie lammas paistab olevat säilitanud rohkesti algupärast keelepilti. Veelgi lähedasem on liivikeelne lāmbaz.
- Erinevaid lambasõnu võib leida näiteks https://www.eki.ee/cgi-bin/vms.cgi?mrks=lammas. Lisaks veel https://www.eki.ee/cgi-bin/saareste.cgi?osa=p&sona=lammas. Minu pilgule see väga rikkalik valik ei tundunud. Mõned huvitavad märksõnad siiski
- kõige rohkem on eristatud väikeste kõrvadega lammast. Kes on sellist lammast oma silmaga näinud, saab aru miks. Pügades olen nendega palju kokku puutunud - lambal on kas imepisikesed 1-4 cm pikkused kõrvad või puuduvad kõrvalestad sootuks. On vaid kuulmeavad nagu roomajatel. On arvatud, et see on üks korduva suguluspaarituse nähtavaid tagajärgi. Olen ise kokkupuutunud karjadega, kus selline nähtus on mõnel lambal aga ka väikeste karjadega kus kõik lambad on kõrvadeta. Selliste lammaste rahvapärane nimetus on siis (eki.ee andmekogust): lüdi, nupilammas, timp, timpa, timpu. Ju on sellist nähtust siis varem rohkesti esinenud.
- Kähmiku - käbariku talle nimetusena on pakutud rahvakeeles ka kõrsik - kõrretoidul kasvanud ja kängu jäänud loom. Ilus mõiste ja meie karjas ka kohe kasutusse võetud!
- Voon / voona. Tähistab siis talle. Meile tuttav vast rohkem piiblitõlgetest. Arvatakse, et tuleneb sõnast voos (aastane (vilja) lõikus, saak), meie suguluskeeltes sageli ka aasta tähenduses. Kena ja kujundlik sõna lambapidaja aastasaagi kokkuvõtmiseks.
- Lauri Õunapuu süvenes natuke minu küsimustesse ja tegi kah ühe huvitava kokkuvõtte: "... lamba mõistet kasutatakse kristlikes tekstides üsna skisofreeniliselt, kord on ta headuse, kuulekuse ning siis rumaluse ja sõgeduse võrdkuju."
- Lauri püstitas ka ühe küsimuse (või toore hüpoteesi): "huvitav on veel, et kui jänese üsna levinud sünonüüm on "lääne lammas", kas on see vihje kunagisele lambatõule, kes oli 1. väike või 2. pikad eenduvad kõrvad/sarved."
Mis siis ikkagi on mutton meie emakeeles? Kõiki neid sõnu läbi vaadates jäi mulle silma sõna uhelammas - tähendusega aher lammas. Kuna see sõna enam ilmselt oma algses kujus suurt kasutust ei leia, siis ehk oleks see tüvi (uhe-) õige tähistama ka lambaliha, mis on saadud täiskasvanud, ent tallede kasvatamisele enam mitte kasutatavatelt loomadelt. Seega uheliha?
Mats
Hallimäe talust
NB! oma suure armastuse emakeele vastu sain ma seitsmendas klassis (aasta siis oli 1993) kui jäin välte- ja astmevahelduse õppimisel nii hätta, et pidin ka suvel koolis käima. Sama aasta suvel aitasin likvideerida oma isa kaasomandis olevat Matsalu lambafarmi (see oli vast 300 lammast põhikarjas). Põllumajandus oli nii halvas seisus, et loomad tapeti lauda taga ja liha saadeti kuhugi pealinna. Minu töö oli lõigata välja lammaste keeled. Seega keeltesuvi - teoorias (astmevaheldus selgeks) ning praktikas (kuidas lamba keel lambast eraldada).
NBB! Lammaste keelte eraldamises olen saanud osavaks - see on minu eriala senini. Õigekiri ei ole aastatega paremaks länud...
Lisa kommentaar