2022 aastal korraldasid villainimesed (ka Maavillased) villateemaliste vebinaride sarja. Ilmselt ei ole pikka aega sündinud nii ülevaatliku kokkuvõtet Eesti villamajandusest. Vebinarid toimusid viie erineva loenguna:
1. Lambakasvatajate vaade kohalikule villale.
Lambur Mats Meriste teeb sissejuhatava ettekande:
“Kui olin veel poisike, oli lambavill peamine põhjus mistõttu lambaid peeti - no liha sai kah aga see ei olnud kindlasti peamine. Nüüd on teised ajad... Puutun villateemadega kokku täna mitmetest eri aspektidest - lambakasvatajana, meriinolambakasvatajana, lambapügajana, väikestviisi villatöötlejana, kaasamõtlejana jne. Suure villaarutelu esimesel seminaril avan ühe tootja vaatenurga villa kasvatamisele ja kasutamisele.
Esimene küsimus, mis tekib kui hakata tegelema villaga on see, et kus ja kui palju meil seda toorainet olla võiks. Vaatame numbreid ja kaarti.
Teiseks on küsimus hinnas - mis maksab villakott? (Kolm hästi pikka paid??) Arutan (lambakasvatajana), mis on villa omahind (villa tootjale - talunikule) ja millised tegevused selle tekitavad. Mis motiveeriks lambapidajat oma villa väärtust tõstma? Millised on võimalikud valikud? Ja kas vill on tõesti rämps?
Lõpuks tutvustan Hallimäe talu näitel ühte võimalikku lahendust kuidas väike-ettevõttes villa üle ei jää (ent kolm hääästi pikka paid jäävad ka saamata).”
Vebinari modereerib lambakasvataja, Eesti Lamba ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse liige ja Eesti Maaülikooli vanemteadur Kadri Tali
2. Villavabrikute vaade kohalikust villast lõnga tootmisele.
Eestis tegutseb pea 10 väikest villavabrikut, mis kasutavad kõik rohkemal või vähemal määral oma toorainena kohalikku villa. Kohtumise sissejuhatuseks teeb TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Ave Matsin põgusa ülevaate villa kogumise süsteemidest Rootsi ja Norra näitel ning annab mõne aasta taguse uuringu põhjal ülevaate Eesti villavabrikute tehnilisest varustusest ja toodangu mahtudest. Sellele järgnevasse vestlusringi on kaasatud enamike villavabrikute esindajad. Koos püütakse leida vastuseid küsimusele millistele tingimustele peaks vastama hea kodumaine vill ja millised tugitegevused aitaks villavabrikute tootmismahte kasvatada. Vebinari modereerib TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Ave Matsin
3. Käsitööliste ja disainerite vaade kohaliku villa rakendusvõimalustele.
Lambavill on läbi ajaloo olnud hindamatu väärtusega tekstiilimaterjal, millest valmisid nii rõivaesemed kui ka majapidamises vajaminevad tekstiilid, me ei kujutaks oma ainelist kultuuripärandit ettegi ilma villaste kirikinnaste, vamsade, troide või vattidetta. Meie esivanemad oskasid väärtustada materjali, igat tüüpi vill läks kindlal eesmärgil kasutusse, midagi ei visatud ära. Tänaseks päevaks oleme jõudnud vastupidisesse olukorda, kus enamus kohalike lammaste villast jääb kasutamata. Mis on juhtunud, kuidas kohalikku villa rohkem kasutada, sellest räägivad oma kogemuste põhjal Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu esinaine ja ettevõtja Liina Veskimägi-Iliste, Kõrgema kunstikooli Pallas õppejõud Liina Kool ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja disainer Katrin Kabun.
Oma kogemusi kohaliku villa rakendamisel jagavad OÜ Tekero juht Aivi Vallaste, Lahemaal suurimat eesti maalamba säilituskarja omanik Imbi Jäetma ja Läänemaal tegutseva Villakambri pererahvas Mart Veski ja Angeli Korjus.
4. Vill, kui biomajanduslik resurss ja villainnovatsioon.
1. Lambakasvatajate vaade kohalikule villale.
Lambur Mats Meriste teeb sissejuhatava ettekande:
“Kui olin veel poisike, oli lambavill peamine põhjus mistõttu lambaid peeti - no liha sai kah aga see ei olnud kindlasti peamine. Nüüd on teised ajad... Puutun villateemadega kokku täna mitmetest eri aspektidest - lambakasvatajana, meriinolambakasvatajana, lambapügajana, väikestviisi villatöötlejana, kaasamõtlejana jne. Suure villaarutelu esimesel seminaril avan ühe tootja vaatenurga villa kasvatamisele ja kasutamisele.
Esimene küsimus, mis tekib kui hakata tegelema villaga on see, et kus ja kui palju meil seda toorainet olla võiks. Vaatame numbreid ja kaarti.
Teiseks on küsimus hinnas - mis maksab villakott? (Kolm hästi pikka paid??) Arutan (lambakasvatajana), mis on villa omahind (villa tootjale - talunikule) ja millised tegevused selle tekitavad. Mis motiveeriks lambapidajat oma villa väärtust tõstma? Millised on võimalikud valikud? Ja kas vill on tõesti rämps?
Lõpuks tutvustan Hallimäe talu näitel ühte võimalikku lahendust kuidas väike-ettevõttes villa üle ei jää (ent kolm hääästi pikka paid jäävad ka saamata).”
Vebinari modereerib lambakasvataja, Eesti Lamba ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse liige ja Eesti Maaülikooli vanemteadur Kadri Tali
2. Villavabrikute vaade kohalikust villast lõnga tootmisele.
Eestis tegutseb pea 10 väikest villavabrikut, mis kasutavad kõik rohkemal või vähemal määral oma toorainena kohalikku villa. Kohtumise sissejuhatuseks teeb TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Ave Matsin põgusa ülevaate villa kogumise süsteemidest Rootsi ja Norra näitel ning annab mõne aasta taguse uuringu põhjal ülevaate Eesti villavabrikute tehnilisest varustusest ja toodangu mahtudest. Sellele järgnevasse vestlusringi on kaasatud enamike villavabrikute esindajad. Koos püütakse leida vastuseid küsimusele millistele tingimustele peaks vastama hea kodumaine vill ja millised tugitegevused aitaks villavabrikute tootmismahte kasvatada. Vebinari modereerib TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Ave Matsin
3. Käsitööliste ja disainerite vaade kohaliku villa rakendusvõimalustele.
Lambavill on läbi ajaloo olnud hindamatu väärtusega tekstiilimaterjal, millest valmisid nii rõivaesemed kui ka majapidamises vajaminevad tekstiilid, me ei kujutaks oma ainelist kultuuripärandit ettegi ilma villaste kirikinnaste, vamsade, troide või vattidetta. Meie esivanemad oskasid väärtustada materjali, igat tüüpi vill läks kindlal eesmärgil kasutusse, midagi ei visatud ära. Tänaseks päevaks oleme jõudnud vastupidisesse olukorda, kus enamus kohalike lammaste villast jääb kasutamata. Mis on juhtunud, kuidas kohalikku villa rohkem kasutada, sellest räägivad oma kogemuste põhjal Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu esinaine ja ettevõtja Liina Veskimägi-Iliste, Kõrgema kunstikooli Pallas õppejõud Liina Kool ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja disainer Katrin Kabun.
Oma kogemusi kohaliku villa rakendamisel jagavad OÜ Tekero juht Aivi Vallaste, Lahemaal suurimat eesti maalamba säilituskarja omanik Imbi Jäetma ja Läänemaal tegutseva Villakambri pererahvas Mart Veski ja Angeli Korjus.
4. Vill, kui biomajanduslik resurss ja villainnovatsioon.
Senini oleme villast rääkinud selles võtmes nagu lambavillast on
räägitud juba aastasadu - on lambad, neilt saab villa, sellest omakorda lõnga ja lõngast saab kududa kampsuneid (sokke, salle, vaipasid ja karupükse). Aga karupükse ei kanna enam keegi, ka selga soojendab sootuks fliis. Kuna uued, moodsad materjalid on villa kõrvale tõrjunud, siis äkki peaksime otsima villale uusi (ja ehk isegi senisest palju paremaid) kasutusvaldkondi. Sellest tänases villaveebruari vebinaril juttu tulebki!
räägitud juba aastasadu - on lambad, neilt saab villa, sellest omakorda lõnga ja lõngast saab kududa kampsuneid (sokke, salle, vaipasid ja karupükse). Aga karupükse ei kanna enam keegi, ka selga soojendab sootuks fliis. Kuna uued, moodsad materjalid on villa kõrvale tõrjunud, siis äkki peaksime otsima villale uusi (ja ehk isegi senisest palju paremaid) kasutusvaldkondi. Sellest tänases villaveebruari vebinaril juttu tulebki!
Mida saab toota lambavillast? Kuidas seda maksimaalselt väärindada? Kas sokid on parim, mida lambavillast teha saab?
Käimasolevaid uuringuid ja valdkonna uuendusi tutvustab Eesti
Maaülikooli Põllumajandus ja keskkonnainstituudi kaasprofessor Merrit Shanskiy. Juba toimivast villainnovatsioonist räägib Sander Veskimeister Villatoode OÜst, kes toodab lambavillast väetisegraanulid (https://www.maa.garden).
Maaülikooli Põllumajandus ja keskkonnainstituudi kaasprofessor Merrit Shanskiy. Juba toimivast villainnovatsioonist räägib Sander Veskimeister Villatoode OÜst, kes toodab lambavillast väetisegraanulid (https://www.maa.garden).
5. Viimane villaveebruari vebinar keskendub villa suurtööstuslikule kasutamisele.
Viljandi kodutekstiile tootva ettevõtte Paragon Sleep tehniliste tekstiilide divisjoni juht Innar Susi räägib oma pikaajalistest kogemustest villa sh ka kohaliku tooraine kasutamisel Paragon Sleepi (end Toom Tekstiil) näitel
