Talleliha hind

Kunagi kui ma töötasin veel valdavalt lambapügajana tegin ma Lõuna-Eesti lambapidajate (oma pügamise klientide) seas küsitluse, et mis hinnaga nad kodus tapetud lammaste liha müüvad. Tulemus oli üldistatult nii, et kaugel Setomaal müüdi rümpa 3,5€/kg, Tartu linnaservas aga küsiti ka 11€/kg.  Aasta võis siis olla 2015. Muljetavaldav erinevus...
Oma lihakarnis ja talus oleme võtnud peamiseks hinnakujunduse prioriteediks kestlikuse - oma töö ja toodangu eest peame küsima seda raha, et tegeleksime ka 10 aasta pärast lambakasvatusega. Ja kui traktor peaks rikki minema, siis saaksime selle korda teha. Ja rõõmu peaks ikka kah raske töö vahele jaguma:)

Suurem osa nendest, kes 2015 aasatal müüsid liha 3,50 €/kg on tänaseks lõpetanud. Tegelikult on paljud neistki, kes müüsid 8€/kg tänaseks lõpetanud. Põllumajandamine ei ole lihtne ala.
Rümba hinna kõrval on veel hind erinevatel lamba tükkidel - on ju selge, et tagajalg ei saa maksta sama palju kui ribid - kasvõi kondi-liha suhe on äärmiselt erinev. Seega - kui osta vaid kindlat tükki, siis on hind erinev. Mingi ülevaate erinevatest lõigetest ja hindadest saab vaadata siit.
Väiketootjana on minu suurimaks rõõmuks klient,kes tuleb kohapeale, räägib, milline on retsept ja pott ja roog ning siis leiame ka vastava lõike. Ja siis lepime kokku ka hinnas (seljafileest lõigatud medaljonid on ilmselt kallimad kui sama filee koos kondiga). Alati võib küsida ja arutleda - enamasti leiame ka sobiliku lõikuse ja hinna.
Miks meil on selline hind (saaks ju ka odavamalt)?

1. Nagu öeldud on esmaseks prioriteediks jätkusuutliku majandamise soov - tore on müüa odavalt (nii on lihtne kliente leida) aga mingil hetkel läheb traktoril kumm puruks ja uut ei jõua osta. Tahame, et tegeleksime talupidamisega ka pikas perspektiivis ja äkki vaatavad ka meie lapsed, et antud alal on iva oma tulevikku planeerides.
2. Müüme kõrgeima kvaliteediga lambaliha. Oma karja oleme arendanud enam kui 10 aastat. Meie kari on aretuskari, oleme toonud oma karja omaduste parandamiseks Eestisse kõrgelt hinnatud tõujäärasid. Ja see on tulemusi toonud - meie loomi on korduvalt hinnatud ja tallede kvaliteet teeb rõõmu.
3. Kvaliteedi tõstmiseks oleme välja ehitanud oma talu tunnustatud mahetapamaja. Tapahügieen ja loomade heaolu on kvaliteetse liha tootmisel määravad. Ilma korraliku jahutuseta ja mustade kätega ei saa kvaliteet liha toota. Tean seda ütelda, sest olen proovinud.
4. Liha kvaliteedi määrab suuresti ka see, mida lammas on oma eluajal söönud. Teravilja ja jõusööta on lihtne juurde anda ja liha kasvab kiiresti, kuid kvaliteet langeb. Seda on palju uuritud ja kirjeldatud - vaid rohusöödal kasvanud lamba ja veise liha on palju tervislikum süüa ning ka maitseb palju-palju paremini. Meie lambad söövad vaid mitmekesist rohusööta. Peame omi loomi mahedalt ja nende ninaesiseks on Karula rahvuspargi pärandniitudel kasvanud rohi. Ja uskuge - see on maitsest tunda!
5. 
   Ja me teeme oma tööd ise! Meie müüdud liha ei töötle alamakstud ja -motiveeritud töötajad. See on valdkond, millest suurt ei räägita - inimesed ei satu suurtesse lihatööstustesse ja ei näe kuidas seal töö käib. Aga see on oluline. Oma looma olen ise kasvatanud, ise valin lihaloomad välja, ise teen nad lihaks ja annan ise ka kliendile üle. Vastutusahel on lünkadeta.

Iga oma lihakeha kohta võime ütelda talle (või uhelamba) vanuse päeva täpsusega. Teame ta elulugu ja vanemate elulugu. Iga liha on lõpuni jälgitav ja kannab meie lihakarni templit.


T287 on Põllumajandus- ja Toiduameti kinnitus selle kohta, et lihaga on kõik korras - see on tapetud ja käideldud nõuetekohaselt ja sobib igale lauale.




Lihast saab rääkida, tellida ja osta tel 53417460 või mats@maavillane.ee