Lambaliha on ühtviisi nii lihtne kui keeruline söök. Lihtne seetõttu, et kui lambaliha soolaga maitsestada ja ahju panna, siis on tulemus imemaitsev! Ja nii lihtne ongi. Keeruline seetõttu, et lambalihaga on seotud terve kogum mitmesuguseid uskumusi ja legende. Müstilisest kasukamaitsest on kuulnud vast igaüks... Sellesse tekstikogumisse katsun koondada kokku erinevad targutused ja retseptid lambaliha kohta. Ei hakka neid veebist kopeerima (toksige vajaminev küsimus googlisse ja ilmselt leiate vastuseid) vaid kirjutan neil teemadel, millega ise kokku puutun. Ja katsun jagada neid lambatoidumõtteid, millele koduses köögis pihta olen saanud. Motoks kindlasti see, et kogu lammas (iga lõige ja igas vanuses) on avastamist väärt!
Ribi on miskipärast see tükk, millega keegi suurt midagi peale ei oska hakata. Tegelikult on tegemist väga võimaluste- ja maitserohke tükiga. Vast ainus tingimus ribiliha nautimiseks on oskus kätega süüa. Noa ja kahvliga jääd hätta ja paljustki ilma...
Loe lisaks
Jaanipäev ja jõulud on lihatootjatele ja -sööjatele pidupäevaks. Kui jõuludel küpsetatakse ahjus mahlane lambapraad, siis jaanipäeval valmistatakse lammast grillil. Ja lammas on mõlemal viisil imehea! Ka saslõkk on vana klassikaline lambaliha toit.
Loe lisaks
Lamba kolmainsus on supp, grill ja praad. Üksainus lammas. See jutt on kirjutatud jõulude paiku ja natuke hiljem moditud aga eks selline klassikalise prae hooaeg ongi pigemini pimedal aastaajal. Istud rohkem toas ja ahi köeb ning kuumas ahjus valmib hiljem tallepraad. Romantiline lugu (tegelikult on ilmselt radikas ja pöördõhuga elektriahi aga tunne võib olla sama). Korraliku sügisese talle võib osav lihunik lõigata paljudeks erinevateks praetükkideks - vaatame need siis üle.
Loe lisaks
