Esimene silo, alatine elevus maavillaste leeris. Rõõmu talu esimene silo teeb südame soojaks ja suu vesiseks samavõrd, kui Hallimäelaste steigid. Söök on elu, sööt on elu. Heal söödal püsib (lamba)maailm. Ants pakib, Mats kiletab. Kahju, et nad on nii kiired ja vihased, et kabiini ei jõua/julge pildistama minna. Ei mingeid valgeid mütse ega sulnist steriilsust. Higi voolab ja silmad põlevad peas, pea kohal on mustad äikesepilved, silo ei armasta vihma, räägitagu mida tahes.
Mind vaimustab alati meie ühistööna valmiv söödategu. Iga talu sööda nimel rassib mitme talu meestevägi ja mitme talu traktorid. Igaüks teab ju, et kohe varsti jõuab järg nende põllule. Sujuvalt toimiv talgutegu suvi läbi, et talvel saaks igaüks oma sööda oma lammastele ette anda ja ainult ühte traktorit ületalve pidada. Mind vaimustab ka see nõtke künkanõlvadel kõõlumine, millega mehed ja traktorid nagu muuseas hakkama saavad. Karula rahvuspargis ei leia naljalt ühtegi siledat põldu ja nii nad turnivad oma haakeriistadega nõlvadel üles ja alla, et viimane kui kõrs kätte saada. Saavad ka.
Tänavu on esimene niide hilisem kui tavaliselt. Kevad oli jahe, rohukasv aeglane. Nüüs kasvab rohi mühinal ja talled samamoodi.
Kahju, et polnud aega kevadel poegimisajal laudast otsereportaazhi teha, mõlemat kätt oli vaja, et robinal süllekukkuvat talleõnne kinni püüda. Telefon on õnneks ikka veel pungil nunnudest tallepiltidest ja oma lemmikpildi poegimisajast ma siia tagantjärele ikka üles sokutan. Küllap tasapisi teisedki armsad dorperitalled galeriisse sätin. Poegimisaeg on kui ankur ja tähtsaim verstapost kogu aasta lõikes, uue poegimisaja jaoks ju praegu ka seda parimat silo rulli keeratakse. Esimene, kõige toitainerikkam niide, ikka kõige tähtsamale perioodile - enne ja pärast poegimist ja poegimise ajal.
Praegu ööbikulaulus ja mesilasesuminas kokku pakitud parimad toitained pakime lahti järgmise aasta varakevadel, uue poegimisaja künnisel. Elu on imeline.
Liilia
Tänavu on esimene niide hilisem kui tavaliselt. Kevad oli jahe, rohukasv aeglane. Nüüs kasvab rohi mühinal ja talled samamoodi.
Kahju, et polnud aega kevadel poegimisajal laudast otsereportaazhi teha, mõlemat kätt oli vaja, et robinal süllekukkuvat talleõnne kinni püüda. Telefon on õnneks ikka veel pungil nunnudest tallepiltidest ja oma lemmikpildi poegimisajast ma siia tagantjärele ikka üles sokutan. Küllap tasapisi teisedki armsad dorperitalled galeriisse sätin. Poegimisaeg on kui ankur ja tähtsaim verstapost kogu aasta lõikes, uue poegimisaja jaoks ju praegu ka seda parimat silo rulli keeratakse. Esimene, kõige toitainerikkam niide, ikka kõige tähtsamale perioodile - enne ja pärast poegimist ja poegimise ajal.
Praegu ööbikulaulus ja mesilasesuminas kokku pakitud parimad toitained pakime lahti järgmise aasta varakevadel, uue poegimisaja künnisel. Elu on imeline.
Liilia
Lisa kommentaar