Kevadine lõikus - talleliha grillile!

Kui talvisel ajal on lihakarnist tulnud mõnusaid oma talu lambalihaga pelmeene ja imemaitsvaid lambapraetükke, siis kevad muudab lihuniku lõikejoont. Nüüd on suurte praadide aeg läbi - lammas kolib õue. Kellel veel kasvamise aeg ees, see karjamaale ja kellel on aeg juba tulnud see grillile.

Kui oli aeg oma lammaste kodus lihaks töötlemisest unistada, siis oli üheks visiooniks see, et saab liha lõigata otse kliendile. Et tuleb inimene, kes oskab lambaliha hinnata, seletab mida ja kuidas ta tahab valmistada. Siis tõmban mina (lihunik) selga puhta kitli, valin jahekambrist sobiliku lihakeha ning lõikan kliendile mida vaja. Puhtalt, värskelt ja täpselt seda mida vaja.
Nüüd on see aeg tulnud. Ise kah imestan vahel...
Ja nagu öeldud - lumi on sulanud, päev käib kõrgelt ning ahjusid enam kütma ei pea. Kui talvel lõikasime lammast mõnusateks ahjupraadideks, siis nüüd on toimunud kiire muutus - liha läheb valdavalt steikideks ning seda valmistatakse peamiselt grillil (või mõnel muul õues küpsetamise vahendil).
Möödunudaastased talled on juba pea aastased - nende lihal on mõnusalt palju maitseid ning paras rasvakiht. Samas on juba valmimas ka talled, kes on sündimud detsembris-jaanuaris. Selline noore talle liha on väga õrna struktuuriga. Minule maitseb siiski vanema looma liha rohkem - rohkem maitseid ja selgem liha struktuur. Maitseasi! 


Aga Võibolla võiks sütel küpsetada hoopis kitse? Vähem rasva, väga õrn liha ning teine maitse. Kindlasti väärt proovimist. Kogemus ütleb, et kes on ära proovinud see on positiivselt üllatunud ja jääbki tarbima. Sõltuvus...

Talleliha (ja kitsetalle liha) lõikame enamasti koos kondiga - nii on liha dekoratiivsem ja kont annab palju-palju lisanduvaid maitseid. Selline tükk on ka omajagu paks (ca 2-4 cm) ning ei kuiva küpsetades läbi - mõnusalt mahlane ning saab süüa näpu vahelt. Nuga ja kahvlit polegi ilmtingimata vaja. Ja küpsetada võiks ikka pigemini natuke vähem kui rohkem. Seest roosakas, õrn ja mahlane talleliha viib keele alla.
Paljud küsivad ka seda kuidas talleliha maitsestada. Taas maitseasi... Mina kasutan enamasti kombinatsiooni oliiviõlist, sidrunimahlast, soolast ja meest. Lisaks maitsejärgi pipraid ja ürte. Tüümian tallelihaga on alati kümnesse tabatud. Ja kohe saab ka värsket piparmünti. Aga minumeelest võiks panna maitseid pigemini vähem kui rohkem - lapsepõlvest mäletan neid šaslõkivardaid, kus maitsetast oli tunda vaid äädikat... Tallelihal (ka lamba- ja kitselihal) on endal ime hea maitse ja seda ei tohiks varjutada suures maitsestamise tuhinas. Kunagi sai pakutud avatud talude päeval BBQ ahjus tehtud talleliha, mille maitsestamine oli 0. Isegi soola ei pannud. Lihtsalt imehea liha ja küpsetamisel lisandunud suitsumekk. Igal laual oli tops soola, kust iga inimene sai hiljem ise maitsekohaselt soola lisada. Sööjaid oli ligi 100 ja soolatoosid jäid puutumata. Keegi ei saanud arugi, et midagi puudu oli. Liha on ise nii maitsev (ja ka kergelt soolakas).
Kui suu vett täis vajus, siis võta ühendust - ilmselt leiab miskit hambaalla!

Eelmine
Meie lambad Maamessil

Lisa kommentaar

Email again: