Talv otsa on laudas olnud teatav rutiin ja rahu. Lähed, vaatad lambad üle, vajadusel söödad (kord 5 päeva tagant) ja joodad. Koerad vajavad rohkem hoolt - neid peab ikka igapäevaselt söötma. Vahepeal on küll toimunud ultraheli uuringud ja selgunud on kellel mitu talle kõhus on ning vaktsineerimine. Ent üldiselt on lühikesed päevad ja rahulik igapäevane/nädalane rutiin. Poegimisaja ettevalmistused löövad elu laudas taas käima. Ja tore ongi - päevad on mõnusalt kevadised (ehkki maa on veel paksu lume all), mõnus on laudas toimetada.
Poegimine algab kindlal päeval, sellel aastal 18. märtsil. See on nii seatud sallega, et teada on millal jäär karja läheb ja siis liidad tiinuse pikkuse (arvestame 145 päeva) ning poegmisaja algus ongi punaselt kalendris kirjas:)
Age enne, kui see tore aeg kätte jõuab, tuleb laudas teha ära hulk ümberkorraldusi.
Esimeseks suuremaks liigutamiseks on lammaste pügamine. Pügame vahetult enne poegimise algust, sest varakevadisel poegimisel on varasem pügamine üsna suure riskiga (ilmad võivad veel kaunikesti külmad olla) ning lõpptiinetel uttedel on keha kenasti trimmis ning seetõttu käib pügamine kiirelt ja valutult.
Pügamise käigus vaatame uted veel viimast korda üle (udarad!), värgime sõrad ja teeme vajalikud märgid (näiteks neile, kelle udar ei ole 5+ või kes ootavad kolmiktallesid). Pügatud lammastega on poegimisajal lihtne - häbe ja udar on puhtad ning poegimine puhtam ja tallel lihtsam.Age enne, kui see tore aeg kätte jõuab, tuleb laudas teha ära hulk ümberkorraldusi.
Esimeseks suuremaks liigutamiseks on lammaste pügamine. Pügame vahetult enne poegimise algust, sest varakevadisel poegimisel on varasem pügamine üsna suure riskiga (ilmad võivad veel kaunikesti külmad olla) ning lõpptiinetel uttedel on keha kenasti trimmis ning seetõttu käib pügamine kiirelt ja valutult.
Teine oluline liigutamine on mittepoegivate rühmade (nooruted ja tõujäärad) jalust ära liigutamine. Tegelikult peaks noored müüki minevad tõujäärad olema tähelepanu keskel, kuid poegimisaja 34 päeva jooksul on nad küüditatud lauda taha otsa. Parimad kohad saalis on selleks ajaks broneeritud poegijatele.
Seejärel jagame poegijad kaheks rühmaks - nii on väiksem tõenäosus, et paju poegimisi toimub korraga ühes rühmas. Vähem segadust, selgem pilt. Meie lauda poegimisala ehitus on selline, et kahe poegijate rühma vahele teeme väiksema (esijalgu tühja) poeginud uttede (ja tallede) ala. Kui utt poegib, siis mõne tunni jooksul, kui kõik on kombes saavad talled numbri ning liiguvad koos koos emaga poeginute alale. Nii on lihtsam järge pidada ja taas vähem segadust - kui poegijate alas on tall, siis on midagi uut sündinud. Vastavalt sellele kuidas loomad liiguvad keskele poeginute alale teeme seda ka suuremaks ning poegijate ala jääb väiksemaks. Kõik vaheaiad tahavad ka üle vaatamist ja kõpitsemist - elu on näidanud, et kõik praod kuhu tall mahub saavad ka talledega täidetud. Ja head sellest ei tule - ainult asjata jamasid.
Ka söötmine läheb teiseks - rohkem tähelepanu allapanule (et laudas oleks kindlasti kuiv ja meeldiv) ning poeginute rühmale selleks ajaks hoitud silod, mis annavad piima tootmiseks vajaliku proteiini ja energia. Söödame omi loomi vaid rohusöödaga ja teravilja ei anna - seetõttu oleme juba suvel silosid valinud, et milliselt põllult (ja niitest) millisele laudaperioodile silo sobib.
Ka koerad peavad laudas vähe kokku tõmbuma ja leppima rohkem õue-eluga. Nad on tublid karjaliikmed ent poegimisajal on vaikus ja rahu olulised. Ja koerad on siiski koerad. Aegajalt nad siiski saavad lauta talledega tutvuma, et talled teaksid ka neid karjaliikmeid ja kevadel ei oleks suurt võõristust.
Ja kui kõik korralkikult tehtud saab, siis võib mõnusa ärevusega esimesel poegimispäeval lauta minna vaatama, mis nägu see esimene talleke on.
Puhas rõõm:)
Lisa kommentaar