Kuldnokk on kohal, esimesed liblikad liikvel ja laudas on kuulda tallede heledat "määd". Sel aastal tegid Hallimäe talu laudas otsa lahti lleyn´i tõugu lambad ja üllatavalt just esmapoegijad. Lähed hommikul lauta ja näed vastsündinud tallesid ema juures tuterdamas ning esimesi piimalonkse võtmas - mis nii viga karja juures käia! Mul jääb üle vaid talled kaaluda, märgistada ja laudaraamatusse kirja panna. Kõik see võtab vaid minuti ning siis saavad värsked ilmakodanikud jälle segamatult emaga koos olla.
Praegu on laudas vaid kümmekond talle, kuid on näha, et lähipäevil tuleb neid üksjagu juurde - enamasti on meie karjas olnud 10-14 päeva pärast poegimisaja algust kõige kiirem tallede sündimise aeg. Kuna nii lleyn kui meriino on väga tugeva emainstinktiga ja hoiavad oma talledel tihedalt silma peal, siis ei ole vaja loomi "pesakondade kaupa" kohanemiseks eraldi aedikutesse panna. See tähendab, et tammas poegib nn poegijate rühmas, kus veedab koos talledega esimesed tunnid. Seejärel suunan ute koos talledega nn poeginute alale, kus ootavad juba ees varem sündinud kepsutajad koos emadega. Sedasi on karjaloom kogu aeg karjaga koos ning tatavasti tunneb lammas end karjas turvalisemalt ehk siis vähem stressi. No ja muidugi on talledel koos lõbusam maailma avastada!
Lähemate päevade jooksul tuleb valmis ehitada ka "lasteaed" ehk piiratud ala, kuhu pääsevad ainult talled. Möödunud aastatel on selline nurgake olnud tallede hulgas väga populaarne - noortele ikka meeldib koos hängida;) Aga tegelikult on seal eraldi mineraal, mis paigutatud madalasse künasse, kuhu sisseronimine on piiratud, kuid kuhu iga tall saab oma nina ligi pista. Samuti madal veenõu, et ei peaks uttedega joogianuma juures maid jagama.
Nii et tegemist on, kuid see on tore:)
Lisa kommentaar