Rõõmu talu karja valvab aasta ringi kuus suurt karjavalvekoera (Hallimäel ja Ala-Mähklil samamoodi omad koerad ja sarnane aastaring) . Suvel on nad paarikaupa või üksinda koos erinevate loomagruppidega koplites. Talvel on lambad kõik koos laudas ja koerad koos nendega. Kaks täiesti erinevat elustiili, millega koerad peavad harjuma.
Kuna mastifid ja kangalid vajavad palju liikumisruumi, siis on nende jaoks ümber laudahoonete rajatud elektriaed, kus talvel joosta. Olen koerad üksinda või paarikaupa ööseks erinevate lambagruppide juurde kinni pannud. Nad juba ootavad õhtul värava juures, sest lammaste juures on soojem, kui nende endi varjualustes ja jooturist saab kogu aeg külmumata vett rüübata. Lisaks on valvurid harjunud lammaste keskel elama ja tunnevad ennast seal turvaliselt. Mulle endale meeldib see ka, sest kinni olles on koerad rahulikumad ja ei haugu öö läbi. Lõpptiinete lammaste juurde ma koeri enam öösel ei pane, sest öine liikumine võib neid ehmatada ja rahulikum on hoida koeri noorloomade või jäärade kaisus. Koos nendega saab ka õue lustima minna!
Hommikul on hea jälle ringutades lammaste vahelt välja ronida ja ümber lauda inspekteerima minna. Ja siis jälle pikutama. Kuudid ja varjualused lammastest eemal koertele ei meeldi (ja pole ka pedagoogiliselt kõige paremad) ja nii ongi kõige mõnusamad pesad otse lammaste aia taga allapanul. Tõstsin selleks tarbeks aiad veidi sissepoole.
.jpg)
Talvist aega saab kasutada ka õppetööks, näiteks tuleb selgeks õppida uus kolleeg - borderkollikutsikas. Karjavalvekoera oskuste hulka kuulub ju pidev riskianalüüs ehk vahetegemine omade ja võõraste koerte vahel. Keda võib oma territooriumile lasta ja keda mitte. Kaaru on juba oma, inimene natuke aitas muidugi olukorda selgitada algul.
Vaevalt lauda juures valvavad koerad nii leplikud oleks, kui teaks, kuidas karjaajajad maja juures oma talvepäevi veedavad...
Ma ei ütle neile ka.
Liilia
Rõõmu talust
Lisa kommentaar