Selle nädala lõpus - tuleva alul saab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava eestvedamisel toimuma Eesti Villa nädal (12 - 18 november 2022). Ise sellele ägedale ettevõtmisele ilmselt ei jõua - talutööd tahavad tegemist. Siiski sai sellel nädalal ka ise ääriveeri villatööd tehtud - toimus sõnnikulaotamine ja sellega koos tegime maa villaseks.
Oma talus kasutame ressurssi säästvalt - katsume mitte midagi raisata. Ja vill läheb kõik kasutusse. Kevadel pügamise ajal sorteerime villakud hoolega läbi ja võtame välja kõik selle, millele on tootmisvajadus olemas. Erilist tähelepanu pöörame peenemale meriinovillale - see läheb pessu ja seejärel teeme sellest pehmet vilti imikutele küljealusteks ning lõnga. Jämedama kiuga lleyni villaga vaatame enne üle oma lõnga tagavarad ning otsustame selle pealt kui palju meil sellel aastal soki-kampsuni lõnga juurde on vaja teha. Mõnel aastal on kohe ette tellitud mingi kogus kindlat lõnga (näiteks oli mõni aasta tagasi vaja ühekordset lõnga 15 rahvariide seeliku tegemiseks). Alati on seda villa mida vaja vähem kui villa meie lammaste seljas. Kindlasti on kõhualused, sabavillad ja mõned kehvema kvaliteediga villakud - need laotame pügamise päeval lammastele vaibaks küljealla. Siis jääb veel üle ilusaid villakuid, millele kohe nõudlust ei ole - parimad neist lähevad lattu. Elu on näidanud, et ikka ilmub keegi suvel välja kellel on suur vajadus korraliku villa järele. No ja siis see mis ikkagi üle jääb - see läheb taas lammastele külje alla.
Raiskamine?
Külastasin mõni nädal tagasi üht ettevõtluskonverentsi, kus roheinnovatsiooniga tegeleja rääkis, et 90% eestimaa lammaste villast põletatakse??? Kust selline info pärines jäi arusaamatuks. Aga nii nad räägivad. Ja siis saab seda ressurssi päästa ja villast kõiksugu kasulikke asju teha. Ja ühtlasi päästa ka maailma. Kõlab igatahes uhkelt.
Meie nägemuses ei ole madalakvaliteedilise villa sõnnikusse laotamine mitte ressursi raiskamine vaid villa mõistlik kasutus maheväetisena. Just. Lambavill sisaldab ca 15 - 20% lämmastikku ja lämmastik on oluline taimekasvuks vajalik element. Lisaks on villas veel palju süsinikku (45-50%) ning väävlit (ca 5%) ka need on olulised ained huumusele ning kasvavavatele taimedele. Mullast on see võetud ja sinna peab ta ka tagasi jõudma!
Aastaid tagasi tahtsid ühed nüüd tuntud maailmapäästjad ka minuga (kui lambapügajaga) koostööd teha, et mina hangiksin neile vajaliku villa ja nemad päästaksid maailma. Minu küsimise peale, et mida saaks lambapidaja oldi hämmastunud - lambapidaja saab ju saastast lahti ja seega peaks õnnelik olema. Vaast 0,1€/kg saaks ikka maksta kah - kui villa on korralik ja pakitud. Selle kohapealt jäi meil jutt katki. Villa sorteerimine ja pakkimine on tegelikult suur töö ja nõuab üksjagu aega/ruumi. Ja see töö ei peaks olema tastuta. Kunagi pügasin ühes talus ca 400 lammast. Kolm päeva tegin tööd ja 1-2 inimest olid abis - sorteerisid ja pakkisid villa. Kui töö oli tehtud oli lauda vahekäik täis suuri (suured viljakotid vast nii 1000 l kott) villakotte. Ja siis tuli kokkuostja, kaalus selle ära - oli 800 kg villa ning maksis peremehele 80€ käepeale. Laadis peale ja läks. Minu meelest ei ole see isegi mitte ebaaus vaid nagu mõnitamise moodi... Maailm sellest igatahes päästetud ei saa...
Kui tahate osta poest mahepõllumajandusse sobivat orgaanilist lämmastikväetist, siis tuleb 1 kg saadava lämmastiku eest tasuda 15-30€. Villa kuluks 1 kg lämmastiku saamiseks 5-7 kg. Seega on orgaanilise lämmastikväetisena villa hind 4-6€/kg. Ja see väetis ei ole selline, mis esimese vihmaga mullast välja pestakse. Vill laguneb tasakesi ja annab pidevalt mulda vabanevaid toitaineid. Ja villast sisalduv süsinik seotakse mulla huumuses. Superväetis! Isegi odava mineraalse lämmastiku (just sellise, mis kipub vihmaga järvedesse-merre jõudma) hinda arvestades peaks villa kilo (lämmastikuks arvutades) nii 0,6€ maksma. Miks seda siis niisama ära anda. Ja maa ning mulla toitmine ei ole raiskamine, äraviskamine või mõni muu pahe. Muld neid lambaid ju toidabki!
Selline kevadisel pügamisel sõnnikusse segunenud vill on sügisel veel äratuntav kuid juba pude. Vale puha, et vill ei idane - ei mädane. Mulda küntuna annab see tagasi selle, mida lammas on sohtu süües saanud - ring saab täis.
Ja muld (nagu pildilt näha) vajab nii toitaineid kui süsinikku.
Ning kui kuduja või maailmapäästja ei suuda maksta villa eest rohkem kui sõnniku hinda, siis saagu sõnnik. Ja see ei ole mõeldud kurjalt - meie elu on arenenud sinnamaale kus villa järgi on väiksem vajadus - villaseid riideid ei kanna isegi enamik lambapidajaid (siinkirjutajal on küll kirjutamise ajal oma lammaste lõngast kootud vest seljas). Ent maheda orgaanilise toitaine väljavedu suure kuluga (sorteerimine-pakendamine-ladustamine) ning ilma tasuta ei päästa maailma (küll aga vaesustab mulda).
Seega - maailma päästmiseks peab ka villal olema hind - selline hind, et mahetalunik saaks mullale toitu osta. Sest kõik see, mis lambas kasvab kasvab ikka mulla arvelt. Ja muld öeldakse olevat meie üks olulisemaid maavarasid. Ilmselt on see küll tõsi.
Päästkem siis maailma. Osalege villanädalal, villakonverentsil ja kandke villast.
Raiskamine?
Külastasin mõni nädal tagasi üht ettevõtluskonverentsi, kus roheinnovatsiooniga tegeleja rääkis, et 90% eestimaa lammaste villast põletatakse??? Kust selline info pärines jäi arusaamatuks. Aga nii nad räägivad. Ja siis saab seda ressurssi päästa ja villast kõiksugu kasulikke asju teha. Ja ühtlasi päästa ka maailma. Kõlab igatahes uhkelt.
Meie nägemuses ei ole madalakvaliteedilise villa sõnnikusse laotamine mitte ressursi raiskamine vaid villa mõistlik kasutus maheväetisena. Just. Lambavill sisaldab ca 15 - 20% lämmastikku ja lämmastik on oluline taimekasvuks vajalik element. Lisaks on villas veel palju süsinikku (45-50%) ning väävlit (ca 5%) ka need on olulised ained huumusele ning kasvavavatele taimedele. Mullast on see võetud ja sinna peab ta ka tagasi jõudma!
Aastaid tagasi tahtsid ühed nüüd tuntud maailmapäästjad ka minuga (kui lambapügajaga) koostööd teha, et mina hangiksin neile vajaliku villa ja nemad päästaksid maailma. Minu küsimise peale, et mida saaks lambapidaja oldi hämmastunud - lambapidaja saab ju saastast lahti ja seega peaks õnnelik olema. Vaast 0,1€/kg saaks ikka maksta kah - kui villa on korralik ja pakitud. Selle kohapealt jäi meil jutt katki. Villa sorteerimine ja pakkimine on tegelikult suur töö ja nõuab üksjagu aega/ruumi. Ja see töö ei peaks olema tastuta. Kunagi pügasin ühes talus ca 400 lammast. Kolm päeva tegin tööd ja 1-2 inimest olid abis - sorteerisid ja pakkisid villa. Kui töö oli tehtud oli lauda vahekäik täis suuri (suured viljakotid vast nii 1000 l kott) villakotte. Ja siis tuli kokkuostja, kaalus selle ära - oli 800 kg villa ning maksis peremehele 80€ käepeale. Laadis peale ja läks. Minu meelest ei ole see isegi mitte ebaaus vaid nagu mõnitamise moodi... Maailm sellest igatahes päästetud ei saa...
Kui tahate osta poest mahepõllumajandusse sobivat orgaanilist lämmastikväetist, siis tuleb 1 kg saadava lämmastiku eest tasuda 15-30€. Villa kuluks 1 kg lämmastiku saamiseks 5-7 kg. Seega on orgaanilise lämmastikväetisena villa hind 4-6€/kg. Ja see väetis ei ole selline, mis esimese vihmaga mullast välja pestakse. Vill laguneb tasakesi ja annab pidevalt mulda vabanevaid toitaineid. Ja villast sisalduv süsinik seotakse mulla huumuses. Superväetis! Isegi odava mineraalse lämmastiku (just sellise, mis kipub vihmaga järvedesse-merre jõudma) hinda arvestades peaks villa kilo (lämmastikuks arvutades) nii 0,6€ maksma. Miks seda siis niisama ära anda. Ja maa ning mulla toitmine ei ole raiskamine, äraviskamine või mõni muu pahe. Muld neid lambaid ju toidabki!
Selline kevadisel pügamisel sõnnikusse segunenud vill on sügisel veel äratuntav kuid juba pude. Vale puha, et vill ei idane - ei mädane. Mulda küntuna annab see tagasi selle, mida lammas on sohtu süües saanud - ring saab täis.
Ja muld (nagu pildilt näha) vajab nii toitaineid kui süsinikku.
Ning kui kuduja või maailmapäästja ei suuda maksta villa eest rohkem kui sõnniku hinda, siis saagu sõnnik. Ja see ei ole mõeldud kurjalt - meie elu on arenenud sinnamaale kus villa järgi on väiksem vajadus - villaseid riideid ei kanna isegi enamik lambapidajaid (siinkirjutajal on küll kirjutamise ajal oma lammaste lõngast kootud vest seljas). Ent maheda orgaanilise toitaine väljavedu suure kuluga (sorteerimine-pakendamine-ladustamine) ning ilma tasuta ei päästa maailma (küll aga vaesustab mulda).
Seega - maailma päästmiseks peab ka villal olema hind - selline hind, et mahetalunik saaks mullale toitu osta. Sest kõik see, mis lambas kasvab kasvab ikka mulla arvelt. Ja muld öeldakse olevat meie üks olulisemaid maavarasid. Ilmselt on see küll tõsi.
Päästkem siis maailma. Osalege villanädalal, villakonverentsil ja kandke villast.
Lisa kommentaar