Kui suvi otsa on lambakasvatamine olnud seotud peamiselt sellega, et tagada loomadele pidevalt sobilik ninaesine, siis sügis toob uued ja olulised väljakutsed. On vaja kogu kari kokku koguda ja lauta tuua ning hakata söötma seda head-paremat, mis suvel kokku sai kogutud. Mis aga veelgi olulisem - vaadata üle karja peamine varandus - tootvad põhikarja uted ning valida neist välja need, kes lähevad paaritusse ning on kevadel taas uusi tallesid ilmale toomas. Ja seejärel vaadata üle tõujäärad. Need on 11 kuud ringi logelenud ja pekki kogunud - nüüd tuleb neile sobilikud daamid välja valida ning jääradel on ees paarituskuu.
Nendest, sügisel tehtud olulistest otsustest sõltub suurel määral tulevade tootmisaasta edukus ja tulu. Tõsine värk.
Nendest, sügisel tehtud olulistest otsustest sõltub suurel määral tulevade tootmisaasta edukus ja tulu. Tõsine värk.
Alates juuli keskpaigast on põhikarja uted olnud puhkusel. Pärast viite kuud tiinust ja nelja kuud imetamist kulub selline lõõgastumise aeg igati ära. Pärast võõrutust on esimesed nädalad pühendatud rohkem pärandkoosluste põhjalikule hooldusele - hoiame uttede ninaesise üsna kesise - nii saab niit korraliku hoolduse ja uttedel ei teki imetamise lõpuga seotud udaraprobleeme. Kui piimatootmine on lakanud, siis peavad uted hakkama paremat sööki saama - head emad on endast kõik talledele andnud ja nüüd peavad nad saama uut jõudu. Esmalt juba kevadel karjatatud niitude ädalatele, septembri lõpus aga külvatud rohumaade ädalaid närima. Viimastel karjamaanädalatel anname juba juurde ka silo - nii on üleminek rohusöödalt silole ühtlasem ja loom saab talvesööda söömisega rahulikult kohaneda. Kui tervis korras, siis taastub utt tallekasvatamisest paari kuuga ja on taas ilus ja ümar.
Lauta toome põhikarja nii viis päeva enne paarituse algust, nendel päevadel toimetame aretuse mõttes vast kõige olulisemaid tegemisi - teeme otsuse, milliste uttedega lähme edasi ja kes peab kõrvale jääma. Tihti on nii, et aretuses nähakse peamiselt uhkete tõujääradega tegelemist, reaalse raske töö teevad siiski just poegivad ja tallesid kasvatavad põhikarja uted. Siin tehtud valikud ja otsused tagavad tulevaste aastate lihtsad poegimised, hea piimakuse ning kiire tallede juurdekasvu. Niisiis - tarvis on uted kokku võtta ja teha valikud.
Tegelikult on juba suur töö varem tehtud. Pügamisel, poegimisel, tallede kaalumisel ja võõrutamisel oleme oma karjahaldusprogrammi teinud palju-palju ülestähendusi ja nende põhjal on väga suur töö juba ette ära tehtud.
Kes on olnud kõhn tuleb üle vaadata - miskit on ilmselt tervisega korrast ära. Äkki on hambad katki? Miskit peab ju valesti olema.
Otsime välja uted, kelle talled on kasvus kiduma jäänud, miskit on taas ilmselt valesti. Kas on udar haige või utt iseendagagi hädas ega saa talledele piisavalt anda. Kängus tall on selge märk hädas utest.
Mõni utt ei ole poegimisega hakkama saanud või siis poegimisel häda saanud. Mõni ei ole tahtnud-jaksanud tallede kasvatamisega eriti põhjalikult tegeleda. See kõik on iga lamba toimikus kirjas ja tuleb nüüd üle vaadata. Et samad jamad ei juhtuks taas. Kevadel ei tee miski rohkem rõõmu kui terved, tugevad ja oma tallekestega superhästi hakkamasaavad uted.
Arvutist teeme väljavõtte, kus on kirjas need, kes enam paaritusse ei lähe ning need kes tuleks üle vaadata. Ja siis tuleb kogu kari loom-loomalt läbi võtta. Kõikide loomade puhul hinnata toitumus (kui kõik on hästi, siis peaks loom olema parasjagu ümarik) ja udar (imetajatel loomadel on udar üks õrn koht ja võib intensiivse kasutamise korral kergesti viga saada).Sellel tähtsal tööpäeval võtame lauta kaasa ka arvuti. Kui näeme midagi, mis tekitab küsimusi, siis saame kiirelt vaadata, kas andmebaasis on kirjeid, mis võiksid anda vihjeid. Aretuses ja põhikarja valimises katsume olla võimalikult täpsed ja paindumatud, kui kõik ei paista klappivat, siis liigub utt karjast välja. Ja see on otsus mida ümber mõtelda ei tohi. Aretuse mõte on kasvatada parimaid loomi ja seda saab teha vaid nii, et viid kesisemad karjast välja.Kui selline imeilus utt on nii imeilus selle tõttu, et ei ole leidnud piisavalt jaksu oma tallede eest hoolt kanda, siis kahju küll - põhikarjas ei ole temale enam kohta. Küll aga rõõmustab Hallimäe Lihakarn. Pahatihti ongi nii, et välimuselt kõige ilusamad uted ei ole ennast lihtsalt tallede kasvatamisega kurnanud. Eks ta ole...
Ja kui uted on põhjalikul eksamineeritud, siis tuleb istuda tunnike teetassi taga ja hinge tõmmata. Samal ajal aga saab arvutist vaadata põlvnevusi ja jagada uted paaritusrühmadesse - igale uhkele tõujäärale talle sobilikud uted. Siis tagasi lauta, et tehtud sorteerimine ka karjas reaalsuseks teha.
Ja lõpuks sõita jäärakarja ja püüda sealt kinni oma karja uhked tõujäärad.Vanamehed on puhanud ning kaaluvad 110-125 kg - piisavalt varusid, et suurema sigimisega toime tulla. Ka jäärale on mitukümmend utte viljastada raske töö.
Ja nüüd ei olegi muud kui hoolitseda, et laudas asjad sujuks. Ninaesine peab olema hea, vesi puhas ja ase kuiv. 145 päevase tiinuse järel tulevad ilmale uued puhtatõulised kaksikud. Ja neid on palju. Ja kui uted on hästi hoitud ja valitud, siis ei ole poegimisaeg raske töö vaid rõõm üha uute tallede ilmaletuleku üle.
Lauta toome põhikarja nii viis päeva enne paarituse algust, nendel päevadel toimetame aretuse mõttes vast kõige olulisemaid tegemisi - teeme otsuse, milliste uttedega lähme edasi ja kes peab kõrvale jääma. Tihti on nii, et aretuses nähakse peamiselt uhkete tõujääradega tegelemist, reaalse raske töö teevad siiski just poegivad ja tallesid kasvatavad põhikarja uted. Siin tehtud valikud ja otsused tagavad tulevaste aastate lihtsad poegimised, hea piimakuse ning kiire tallede juurdekasvu. Niisiis - tarvis on uted kokku võtta ja teha valikud.
Tegelikult on juba suur töö varem tehtud. Pügamisel, poegimisel, tallede kaalumisel ja võõrutamisel oleme oma karjahaldusprogrammi teinud palju-palju ülestähendusi ja nende põhjal on väga suur töö juba ette ära tehtud.
Kes on olnud kõhn tuleb üle vaadata - miskit on ilmselt tervisega korrast ära. Äkki on hambad katki? Miskit peab ju valesti olema.
Otsime välja uted, kelle talled on kasvus kiduma jäänud, miskit on taas ilmselt valesti. Kas on udar haige või utt iseendagagi hädas ega saa talledele piisavalt anda. Kängus tall on selge märk hädas utest.
Mõni utt ei ole poegimisega hakkama saanud või siis poegimisel häda saanud. Mõni ei ole tahtnud-jaksanud tallede kasvatamisega eriti põhjalikult tegeleda. See kõik on iga lamba toimikus kirjas ja tuleb nüüd üle vaadata. Et samad jamad ei juhtuks taas. Kevadel ei tee miski rohkem rõõmu kui terved, tugevad ja oma tallekestega superhästi hakkamasaavad uted.
Arvutist teeme väljavõtte, kus on kirjas need, kes enam paaritusse ei lähe ning need kes tuleks üle vaadata. Ja siis tuleb kogu kari loom-loomalt läbi võtta. Kõikide loomade puhul hinnata toitumus (kui kõik on hästi, siis peaks loom olema parasjagu ümarik) ja udar (imetajatel loomadel on udar üks õrn koht ja võib intensiivse kasutamise korral kergesti viga saada).Sellel tähtsal tööpäeval võtame lauta kaasa ka arvuti. Kui näeme midagi, mis tekitab küsimusi, siis saame kiirelt vaadata, kas andmebaasis on kirjeid, mis võiksid anda vihjeid. Aretuses ja põhikarja valimises katsume olla võimalikult täpsed ja paindumatud, kui kõik ei paista klappivat, siis liigub utt karjast välja. Ja see on otsus mida ümber mõtelda ei tohi. Aretuse mõte on kasvatada parimaid loomi ja seda saab teha vaid nii, et viid kesisemad karjast välja.Kui selline imeilus utt on nii imeilus selle tõttu, et ei ole leidnud piisavalt jaksu oma tallede eest hoolt kanda, siis kahju küll - põhikarjas ei ole temale enam kohta. Küll aga rõõmustab Hallimäe Lihakarn. Pahatihti ongi nii, et välimuselt kõige ilusamad uted ei ole ennast lihtsalt tallede kasvatamisega kurnanud. Eks ta ole...
Ja kui uted on põhjalikul eksamineeritud, siis tuleb istuda tunnike teetassi taga ja hinge tõmmata. Samal ajal aga saab arvutist vaadata põlvnevusi ja jagada uted paaritusrühmadesse - igale uhkele tõujäärale talle sobilikud uted. Siis tagasi lauta, et tehtud sorteerimine ka karjas reaalsuseks teha.
Ja lõpuks sõita jäärakarja ja püüda sealt kinni oma karja uhked tõujäärad.Vanamehed on puhanud ning kaaluvad 110-125 kg - piisavalt varusid, et suurema sigimisega toime tulla. Ka jäärale on mitukümmend utte viljastada raske töö.
Ja nüüd ei olegi muud kui hoolitseda, et laudas asjad sujuks. Ninaesine peab olema hea, vesi puhas ja ase kuiv. 145 päevase tiinuse järel tulevad ilmale uued puhtatõulised kaksikud. Ja neid on palju. Ja kui uted on hästi hoitud ja valitud, siis ei ole poegimisaeg raske töö vaid rõõm üha uute tallede ilmaletuleku üle.
Lisa kommentaar