Lambakasvatus on läbi aegade olnud ekstensiivne, väheviljakate, keerulise reljeefiga rohumaade majandamine. Lammast on peetud aladel, kus vilja kasvatada ei saa, piimakarja jaoks ei ole aga piisavalt toitvat rohtu. Lammas saab hakkama! Kuigi möödunud sajandil peeti ka lambaid (Euroopas) kohati väga intensiivsel viisil ei ole selline lähenemine osutunud kuigi kestlikuks. Head viljakat maad muul moel majandades on tulud lihtsalt oluliselt suuremad. Lambad aga püsivad keerulistel vähem tootlikel aladel. Samas tuleb ka nendes keerulistes oludes kasvatada looma, kes oleks (liha)turul oodatud ja nõutud. Lleyni lammas on osutunud meie kliimas loomaks, kes (mahe)rohumaa taimestikku edukalt lihaks oskab muundada.
Eesti lambakasvatusel on kaks peamist tootmise suunda - liha tootmine ja pool-looduslike koosluste hooldamine kaitsealadel. Ja, et hakkama saada tuleb leida nende kahe suuna vahel kompromiss. Või parem veel - võtta mõlemast maksimum. Sellistes tingimustes majandamisel tulevad esile kõik lleyni lamba head omadused.
Vähenõudlikus - Rohumaalammas peab söönuks saama vaid rohumassi tarbides. Ei mingit täiendavat jõusööta või teravilja. Ja sellel dieedil peab ta suutma üles kasvatada ka kaksiktalled.
Lihtsus - karja majandamine peab olema lihtne. Selleks peavad loomad olema rahulikud ja piisava karjainstinktiga. Nii saab loomadega liikuda koplist koplisse ning lauta ilma kogu küla kaasamata. Kui ise oled osav ei ole vaja ka karjakoera kaasata.
Pikaealisus - see kui kaua loom tootlikult karjas viibib on väga oluline karjapidamise kulu osas. Ja ekstensiivses majandussüsteemis on kulude kokkuhoid äärmiselt oluline.
Hallimäe talus karjatame oma lleyni lambaid suvi läbi Karula rahvuspargi pool-looduslikel kooslustel. Need maastikud ei ole lihtsad - igas koplis on natuke sood ja natuke metsa, natuke kuiva ja kidurat nõlvakest, selle kõrval aga lapike pokumaad. Ilus vaadata ja keeruline majandada.
Lleynid lähevad mai alul kodust ca 3 km eemale karjamaadele ning jäävad koplist-koplisse rännates sinna kuni oktoobris kolletumine viimase rohu võtab. Koos nendega rändavad kaasa karjavalvekoerad, kes hoiavad hundid, ilved ja karud eemale. Joogiks on vesi ojast-järvest ning söögiks liigirikas looduslik niidurohi. Sellel rohul kosuvad talled kiirelt, päevased juurdekasvud on enam kui 200g, parimad loomad kasvavad aga ka üle 300 g/päevas. Nii kosuvad talled kiirelt ja juba 3.5 kuud pärast sündimist on esimesed talled saanud realiseerimisküpseks kaaludes ca 40 kg.
Üks looduslike rohumaade majandamise peamisi hädasid on pidev võitlus lammaste siseparasiitidega. Lleyni aretuses Inglismaal on see probleem tuttav. Nii ongi võetud suund sellele, et aretada lambaid, kes on valitud kõrge vastupanuvõime järgi siseparasiitide vastu. Nii saab vähendada kulusid siseparasiitide tõrjele.
Vähenõudlikus - Rohumaalammas peab söönuks saama vaid rohumassi tarbides. Ei mingit täiendavat jõusööta või teravilja. Ja sellel dieedil peab ta suutma üles kasvatada ka kaksiktalled.
Lihtsus - karja majandamine peab olema lihtne. Selleks peavad loomad olema rahulikud ja piisava karjainstinktiga. Nii saab loomadega liikuda koplist koplisse ning lauta ilma kogu küla kaasamata. Kui ise oled osav ei ole vaja ka karjakoera kaasata.
Pikaealisus - see kui kaua loom tootlikult karjas viibib on väga oluline karjapidamise kulu osas. Ja ekstensiivses majandussüsteemis on kulude kokkuhoid äärmiselt oluline.
Hallimäe talus karjatame oma lleyni lambaid suvi läbi Karula rahvuspargi pool-looduslikel kooslustel. Need maastikud ei ole lihtsad - igas koplis on natuke sood ja natuke metsa, natuke kuiva ja kidurat nõlvakest, selle kõrval aga lapike pokumaad. Ilus vaadata ja keeruline majandada.
Lleynid lähevad mai alul kodust ca 3 km eemale karjamaadele ning jäävad koplist-koplisse rännates sinna kuni oktoobris kolletumine viimase rohu võtab. Koos nendega rändavad kaasa karjavalvekoerad, kes hoiavad hundid, ilved ja karud eemale. Joogiks on vesi ojast-järvest ning söögiks liigirikas looduslik niidurohi. Sellel rohul kosuvad talled kiirelt, päevased juurdekasvud on enam kui 200g, parimad loomad kasvavad aga ka üle 300 g/päevas. Nii kosuvad talled kiirelt ja juba 3.5 kuud pärast sündimist on esimesed talled saanud realiseerimisküpseks kaaludes ca 40 kg.
Üks looduslike rohumaade majandamise peamisi hädasid on pidev võitlus lammaste siseparasiitidega. Lleyni aretuses Inglismaal on see probleem tuttav. Nii ongi võetud suund sellele, et aretada lambaid, kes on valitud kõrge vastupanuvõime järgi siseparasiitide vastu. Nii saab vähendada kulusid siseparasiitide tõrjele.
Lisa kommentaar