Täna, 10.mail, toimus Hallimäe talus tõeline karjalaskepäev. Tõeline seetõttu, et õues olid meie lambad juba varem, kuid ninaesiseks ikka silo - väljas oli lihtsalt ruumi rohkem talledel kepsutamiseks! Tänasest on söögiks karjamaarohi.
Kevad ei ole just hellitanud, mistõttu rohukasv on - noh - pigem tagasihoidlik, mistõttu karjamaid saame ilmselt vahetada tihedamalt, kui tahaks. Ega see muud tähenda, kui et need aiad tuleb nüüd ruttu-ruttu valmis ehitada. Suur osa karjamaadest on ümbritsetud püsielektritaraga, kuid teedeäärsed lõigud ja mõned koplite jagamised tuleb ikkagi suveperioodiks taas püsti panna.
Nagu piltidelt näha on maastik Karulas keerukas - karjaaia ehitamine eeldab esmalt mõttetööd, et igasse koplisse saaks veesilm ja piisavalt rohumaad. Seejärel on vaja hulka füüsilist jõudu, et plaanid ellu viia ja tara võimalikult kiskjakindlaks saaks.
Oleme oma lammaste kaitseks aastaid pidanud karjavalvekori. Need hambulised "lambad" liiguvad koos karjaga, magavad nende vahetus läheduses ja on üldiselt sulandunud massi:) Seda aga senikaua, kui kõik on rahulik, sest kui ilmub häirija, siis annavad koerad endast selgesõnaliselt märku. Ohu korral liiguvad valvurid karja ja häirija vahele ning ei näe enam sugugi nii malbed välja. Meie lambad on oma "turvadega" harjunud - nad elavad aastaringselt koos ning teavad, et oma koera poolt pole ohtu karta.
Sel kevadel otsisin enne karja väljalaskmist kokku kõik karjakellad ja sättisin lammastele kaela - plekiselt kolisevad krapid on veidral kombel kõrvale kenad kuulda ning ehk ka kurjale peletavad.
Ega siis muud kui jõudu meile kõigile - tegusid täis karjatamisperiood on alanud!
Nagu piltidelt näha on maastik Karulas keerukas - karjaaia ehitamine eeldab esmalt mõttetööd, et igasse koplisse saaks veesilm ja piisavalt rohumaad. Seejärel on vaja hulka füüsilist jõudu, et plaanid ellu viia ja tara võimalikult kiskjakindlaks saaks.
Oleme oma lammaste kaitseks aastaid pidanud karjavalvekori. Need hambulised "lambad" liiguvad koos karjaga, magavad nende vahetus läheduses ja on üldiselt sulandunud massi:) Seda aga senikaua, kui kõik on rahulik, sest kui ilmub häirija, siis annavad koerad endast selgesõnaliselt märku. Ohu korral liiguvad valvurid karja ja häirija vahele ning ei näe enam sugugi nii malbed välja. Meie lambad on oma "turvadega" harjunud - nad elavad aastaringselt koos ning teavad, et oma koera poolt pole ohtu karta.
Sel kevadel otsisin enne karja väljalaskmist kokku kõik karjakellad ja sättisin lammastele kaela - plekiselt kolisevad krapid on veidral kombel kõrvale kenad kuulda ning ehk ka kurjale peletavad.
Ega siis muud kui jõudu meile kõigile - tegusid täis karjatamisperiood on alanud!
Lisa kommentaar