header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Päevaraamat
sisujoon

Karjavalvekoer Mahir õpib ametit

 

Nii see algas. Loo võttis Mahiri Prantsusmaalt viinamarjaväljade vahelt nööri otsa ja tõi Eestisse, Rõõmu tallu. Ants ja Kalmer natuke aitasid. Huntide ja shaakalitega on häda nii Alpides kui Eestimaal. Töö on igal pool ühtemoodi ja karjavalvuriks õpitakse ka ikka ühtmoodi. Prantsuse lambakarjast lammaste vahelt meie lauta lammaste vahele. See üleminekuhetk on kõige olulisem - lambad on kutsikale ainus turvaelement, mille külge koduvahetusel klammerduda. Algul väikese aiaga lammaste keskele, aga kohanedes juba täiesti vabalt lammaste vahele - ei pesa, kuuti ega eraldi söögikohta. 

 Paar kuud elaski Mahir ainult laudas, harjus uue kohaga ja kasvas lammastega üheks karjaks. Tunneb ennast lambakarja osana, aga teab oma rolli - kaitsta. Passis on tõuna kirjas anatoolia karjakoer, prantslased ise kutsuvad teda ka kangaliks, kuigi tegelikult ikka erinevad tõud. Igal juhul kasvab temast väga suur koer ja juba kutsikana on ta väga võimas. Kolisime kutsikakolaka uttede vahelt jäärade vahele, seal poistel koos paras toimetada, pole ohtu, et talledega mängitakse või uttesid õrritatakse. Jäärad kaks korda ei ütle, Mahir on taibukas ja  õpib viisakalt suhtlema isegi siis, kui on igav. Rumalusi hakatakse enamasti tegema igavusest või stressist. Jäärakari on kutsika õpetamiseks parim paik, jäärad on rahulikud ja konkreetsed. 

Ja siis tuli karjalaskepäev, Mahir nuuskis toomingat ja võilille, uuris lindu ja kassi. Ja hälbis karjast kuni nina puutus elektritraati ja reaalsustaju taastus. Kus on turvaline? Ainult lammaste juures! Õppis territooriumi piirid selgeks ja püsib nüüd kogu aeg jäärade juures. Õpib koos karjaga liikuma ja teeb öösiti juba jämedat häält, kui metsaservas keegi krõbistab.

Kui koera söötma läheme, siis ei kutsu teda enda juurde, vaid otsime karja üles ja anname söögi ainult lammaste juures. Söögikaussi ette ei jäta. Sügamine, paitamine ja mõnus suhtlemine käib ka ainult lammaste juures. Kui hakkame ära minema, siis kõssitame järgilonkiva koera karja juurde tagasi. Ja ega ta väga enam järgi tulegi,  sööb kõhu täis ja keerab rahulikult lammaste kõrvale pikali. Aastasajad tööliiniaretust on lihvinud karjavalvekoerad tasakaalukateks ja analüüsivõimelisteks. Ja iseseisvateks.

Aga esimene kaelarihm on ammu viimases augus ja käpad nagu noorel lõvil, ise pole veel poole aastanegi. Mis niimoodi saab? Saab see, et vanad valvekoerad Koll ja Nessi võivad kolida rahulikult koos utekarjaga laidudele shaakaleid tõrjuma, Mahir hoiab kodus asjad kontrolli all. 

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon