header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Päevaraamat
sisujoon

Vaktsineerimisest

 Koos ultraheliuuringuga tegi Ants meie tiinetele lammastele ka vaktsiinisüsti. Ultraheliuuringu jaoks on ehk pisut hilja - looted on juba nii suured, et nende arvu on keeruline määrata. Klostridioosi vastu vaktsineerimiseks on aga just paras aeg - teeme kuu aja pärast kordusvaktsineerimise ja siis jääb tallede sündimiseni täpselt need mõned nädalad, mis on vajalikud immuunkaitse tekkimiseks. Talled saavad antikehad utelt ternespiimaga.

Arvutasime oma karjas läbi, mitu lammast me  aastate jooksul teetanuse (tekitaja Clostridium tetani) või tallede ägeda soolepõletiku (tekitaja Clostridium perfringens) tõttu kaotanud oleme. Saime tulemuseks, et mõistlikum on investeerida vaktsineerimisse. Sama arvutuse on nüüdseks ilmselt läbi teinud juba mitmed Eestimaa karjad. Panen siia juurde iseloomulikus asendis teetanusse surnud talle, rahvakeeli "saepukk".  Viimased päevad mööduvad sellises asendis ja mõistlikum oleks pigem looma piinad lõpetada. Kliiniliste tunnuste avaldumisel teetanust üldjuhul enam ravida ei saa.

Bakterid C.tetani ja C perfringens on põhilised lammaste probleemitekitajad klostriidide hulgas, aga lisaks on igal pool loomaruumides, looma soolestikus ja mullas sama perekonna vastupidavaid liikmeid, kes harvem hädasid põhjustavad. Enamasti elame nendega rahumeelselt kõrvuti.

Kui pidamistingimused ja söötmine on korras, on haigestumisi harvem, enamasti ongi "abiks" keskkonnamõjud - temperatuur, jalutusala ja allapanu olukord,  lisaks söödamuutused, hammaste tulek jms. Lõikuvad hambad, paranemata vigastus või naba on head sissepääsuteed organismi. Küllap on igaüks meist oma  karjas märganud tallede kõhulahtisust, äkksurmasid ja kõhnumist, tihtipeale on põhjuseks mõni klostriidide perekonna liige. Parem siis karta kui kahetseda. Lõppu üks ilus tervete loomade pilt - palju kenam ju.

Liilia

Rõõmu talust

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon