header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Päevaraamat
sisujoon

Poegimisaeg on läbi - elagu poegimisaeg!

 

 

Olen tänavuse poegimisajaga Rõõmu talus väga rahul. Selle märgiks panin esimeseks meie sinise tekseli lapsed, kes meeldiva üllatuse valmistasid. Mitte mingeid väljasikutamisi ja raskeid poegimisi, mida mullu tekselit karja tuues pelgasin. Kindlasti oli siin määrav paaritusgruppide läbimõeldud kokkupanek - Ants valis tekselite alla väikesed grupid kõige tublimaid ja "suurema raamiga" vanu uttesid ja kõik läks hästi. Väiksemad uted ja esmapoegijad naitusid dorperitega ja nendes gruppides läks kõik ootuspäraselt kenasti - ka aastased noored poegisid ise ja rahulikult paraja sünnikaaluga tublisid tallesid. Pealkirja allegooriaga tahangi öelda, et eduka poegimisaja juured on kogu eelnevas aastaringis. Poegimisajal pole suurt muud teha kui eelneva töö tulemus väga kiires tempos vastu võtta ja veidi välja puhanuna hakata kohe tegema ettevalmistusi uueks poegimiseks, mis ju küll alles aasta pärast.

Paaritusajal oli meil paralleelselt kuus gruppi, kus igale jäärale valitud just talle igas mõttes sobiva tüübiga uted ja me ei pidanud tänavu isegi öövalveid tegema, sest lambad said enamasti ise hakkama. Muidugi oli algul kaks väga intensiivset nädalat, kus kõik ümberringi poegis ja pulbitses (ja tööpäevad lõppesidki öösel), suurimaks tööks oli tallede identifitseerimine, sest kuigi ka poegijad olid eraldi gruppideks jaotatud oli ikka tegu, et mitme korraga poegiva ute talled ikka igaüks õige emaga koos oleks ja õige numbri saaks. Poegival utel on juba enne avanemisjärku hormoonitase nii kõrgel, et kiputakse mitmekesi lähestikku poegides üksteise tallesid lakkuma ja varastama. 

Eduka poegimisaja märksõnad ongi tänavu kuidagi sattunud puha p-tähega:

PAARITUSGRUPID

PRAAKIMINE

PÕHK

PAKSUD UTED

Praakimist pean väga olulist, sest kui enne paaritust jätta sentimentaalsusest või lihtsalt inimlikust eksimusest karja rikkis udaraga, hukas hammastega või lihtsalt väga vana utt, on poegimisajal kohe häda käes. Meil oli tänavu kaks sellist juhtumit - ühel juhul oli vaja vana ülikõhna ute kaksikutele leida uued emad, sest viletsate hammastega vana loom ei suutnud ennastki toita rääkimata talledest. Teisel juhul polnud me tähele pannud eelmisel poegimisajal oma käega kirjutatud hinnangut udara tervise kohta ja meil oli korraga ülihoolitsev noorepoolne äsjapoeginud utt koos kahe tubli tallega, aga mida polnud oli piim. Udara sileda naha all oli ainult petlikult kena vormiga sidekoekämp, kus näärmekude mullu põletiku tagajärjel hävis. Niiet veel üks p - PRAGMATISM.

Põhu panin siia ritta, sest korralik allapanu on väga oluline. Neil aastatel, kus meil on põhku on olnud vähe, see on olnud kehv või allapanuks kogunisti ainult hein, on karja tervis olnud kehvem - laudanakkused pääsevad vohama. Tänavu sügisel ostsime naabritelt kõvasti kuldset kaerapõhku ja oleme nüüd koos lammastega õnnelikud.

Paksud uted on ka väga tähtis teema, sest oleme tänavu kõvasti panustanud söötmiskorraldusse (ja muidugi on eriti olulised meie meeste mullusuvised ponnistused silopõldudel). Paljude lõpptiinete ja imetavate uttede konditsioon on 4 (samas etapis uttedel on tavaline 3 kuni 3,5), piima on kõigil palju, talled sünnivad tugevatena ja  kosuvad silmnähtavalt. Aga - meil on tänavu olnud karjas kolmel utel emaka väljalangemine. Ei tea, kas siin on seos uttede konditsiooniga, aga oleme saanud kena praktika emakate paigaldamisel ja nüüd tõepoolest oskame seda une pealt ka teha :) Neljandal juhul saime protsessi pidama enne kui utt emaka välja jõudis pressida.  Muidugi võib siin olla hoopis muid põhjuseid, kasvõi näiteks tänavu söödataimedes sisalduvad ained vms, kes teab. 

Kindlasti oleks nii suure karja puhul juba abi ultraheliuuringute põhjal gruppideks jagamisest, sest ühe lootega utel on hea ninaesise juures suurem risk minna paksuks ja kasvatada väga suureks ka loode. Teeme oma lammastele igal aastal ultraheliuuringu, et teada tiinestumisprotsenti ja panna mittetiined erinevale söödale. Ants määrab nii täpselt loodete arvu, et tegelikult saaksime üsna täpselt eraldi panna ka grupi üksiklootega loomi, keda sööta väiksema energiasisaldusega söödaga.

Ja lõppu ehk veel üks p - PUHAS eesti dorper, sest neli aastat järjestikust dorperikasutust kuue eri liinist puhta dorperi jääraga on meie karja tekitanud esimesed talled, keda võiks lugeda puhast tõugu Eestimaal sündinud dorperiteks! Aga süda on neil ikka sama koha peal, vasakul pool...

Liilia

Kommentaarid

Reet kirjutab 14. august 2014:

Ilusad loomad ja head pehmed kindad sain ka teie meriinolammaste lõngast, mis mardilaadalt ostsin. Kudusin koopiakindad, originaalid 1930 Mulgimaalt.

Liilia kirjutab 22. mai 2014:

Aitäh! Olen ise väga palju teistelt lambakasvatajatelt õppinud (praktikult praktikule - nagu see loomakasvatuses enamasti käib) ja mul on hea meel, kui minu kogemustest kolleegidele abi on.

Kaire kirjutab 6. mai 2014:

Aitäh Liilia, et oma kogemusi ja mõtteid jagad. Kõike hääd!

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon