header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
villalambad
sisujoon

Lammastel on tõuge rohkem kui ühelgi teisel kariloomaliigil. Maailmas on teada üle tuhande erineva lambatõu, paljud neist kohalikud ja vähelevinud. Meie pöörame siin tähelepanu peamiselt tuntumatele villatõugudele.

Lambatõud jagunevad vastavalt villatüübile (vt ka artikkel Villatüübid) järgmiselt:

1.Peenvillalambad

Praegu on rohkem kui pool maailma lammastest seda tüüpi. Suured lambakasvatupiirkonnad Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas kasvatavad peenvillalambaid ja enamasti on tegu meriinode või nende ristanditega. Ameerikas domineerib meriino „lähisugulane „ Rambouillet.

Peenvillalambaid hinnatakse lisaks ilusale villakule ka nende pikaealisuse ja tugeva karjainstinkti tõttu. Villakiu diameeter on nende loomade kasukas väga väike, tavaliselt 20 µm.

Peenvillalambad on kohastunud eluga peamiselt kuivema kliimaga aladel. Praegu loetakse suurimaks peenvillatootjaks maailmas jätkuvalt Austraaliat. Peenvillalammas võrdub siin sisuliselt meriinoga, sest 80% lammastest on seal puhas meriino. Kõigis ülejäänutes on ka muidugi tilgake meriino verd.

Kuigi Austraalia meriino võlgneb oma nime ja põlvnemise Hispaania juurtele, on praegune tõug aretatud siiski puhtalt Austraalias, arvestades eelkõige sealseid tingimusi. Tõu algmaterjali on sisse toodud Briti saartelt, Prantsusmaalt ja Lõuna-Saksamaalt, aga Austraalia meriino kujunemisel on kõige rohkem mõju avaldanud siiski aretus vastavalt kohalikele nõudlikele kliimaoludele.

Austraalia meriino on sündinud põhiliselt neljast tõust - Peppin, Saxon, Lõuna-Austraalia lammas ja Hispaania meriino. Lõuna-Austraalia tõug on andnud meriinole vastupidavusele (sademetehulk vaid 250mm või vähem). Meriinotõu erinevaid variante on maailmas aga kümneid.

Eestis esindavad peenvillalambaid Arles meriino (loe Arles meriino kohta Maavillase lehelt) ja rootsi peenvillalammas.

2.Pikavillalambad

Villakiu diameeter on neil tavaliselt suurem kui 30 µm. Vill on pikk pakkudes loomale kaitset ka rasketes oludes, sest pikavillalambad ongi kohastunud eelkõige jaheda ja niiske ilmastikuga. Pikavillalambad on levinud rohkem Inglismaal, Uus-Meremaal ja Shotimaal. Nende vill on eriti hinnatud käsitsi ketrajate hulgas.

Border Leicester on aretatud Inglismaal erinedes selgelt teistest sealsetest Leicesteri tõugudest. Tõu alguseks loetakse aastat 1767, selle täpne saamislugu jääb aga aegade hämaruses segaseks. Ühe oletuse kohaselt ristati siis parandatud Leicesteri jäärasid Teeswateri uttedega. Teise arvamuse järgi on lisatud Chevioti tõu geneetikat.
Igal juhul kujunes Border Leicester Inglismaal kindlalt välja 1850ndate paiku ja on nüüdseks Briti saartel ja mujalgi populaarsem kui vana Inglise Leicester.
Border Leicesteri uted on keskmise viljakusega, piimakad ja head emad. Neid kasutatakse nn „ematõuna“heade ristanduttede tootmiseks.
Selle tõu vill on pika jämeda kiuga ja läikiv. Eriti nõutud on see käsitsi ketrajate hulgas.
 

Border Leicesterist on aretatud Blueface Leicester, kelle nägu katvad valged karvad mõjuvad musta naha laikude taustal tõepoolest sinistena. Kogu maailma lambakasvatajate hulgas on tuntud termin „Muul“ (The Mule), mis tähendab Blueface Leicesterist regulaarse ristamise teel saadud ristandutte. Inglismaal on põhilisteks ristamistõugudeks Cheviot, Swaledale, Blackface ja Welsh Mountine. Pea pooled Ühendkuningriigi ristanduttedest on just Blueface Leicesteri „muulad“, keda hinnatakse suurepäraste emaomaduste tõttu. Kasutatades muulal lõppjäära saadakse väärt loom lihaturule. Samas on Blueface Leicesteri pikk vill peenem kui Border Leicesteril ja nii kuulub ta ka väga hinnatud villalammaste hulka.
 

Wensleydale on suurt kasvu (jäärad isegi kuni 140 kg, uted 100 kg ringis) pikavillalammas iseloomuliku „sinise“ peaga ja jalgadega. Tõug sündis 19.sajandil Inglismaal Põhja-Yorkshiris ja leidis kasutamist eelkõige vastupidava jääratõuna kohalike mäestikuuttede parandamisel. Jäärad annavad ristanditele ühtlaselt edasi oma suurt kasvu, kusjuures lihakeha ei rasvu liigselt. Tõu peamiseks väärtuseks on siiski iga lamba seljast saadav ebaharilikult suur kogus väga kvaliteetset lokkis villa. Erinevatel andmetel võib ühe looma villak kaaluda üle kümne kilo, tavaliselt 6-9 kg. Wensleydale villa loetakse parimaks läikivaks pikaks villaks maailmas. (Kiu pikkus 20 – 30 sm, läbimõõt 32 – 34 mikronit). Nüüd on Wensleydale esindatud ka Eestimaal.

Romney on veel üks Inglismaa tujukates ilmastikuoludes sündinud tõug, mis annab lisaks tugevale pika kiuga villakule ka ilusa lihakeha. Selle tõu esindajad on vastupidavad ja kuuluvad nö lihtsate lammaste hulka, olles suurepärased söödakasutajad, rahulikud karjaloomad ja üsna vähenõudlikud pidamistingimuste suhtes. Üheks Romney oluliseks omaduseks on tugevad sõrad, mis ei nakatu kergesti maailma ühe tülikaima lambakarjatõve - sõramädanikuga. Romney villak võib kaaluda 4-5 kg, kiud on pikk ja "pool-läikiv".  Selle tõu villa hindavad kõrgelt nii käsitöötegijad kui tekstiilitööstused.


3.Keskmise villaga lambad

Lihatüüpi või „kombineeritud tüüpi“ lambad, kellelt saadakse keskmise pikkusega või pikka villa, aga tavaliselt on põhisuunaks siiski lihatootmine. 15% maailma lammastest on seda tüüpi. Domineerivad tõud on Suffolk, Dorset, Teksel (kõik kolm levinud ka Eestis) ja Hampshire.



4.Vaibavillalambad

Kõige jämedama ja karedama villaga lambad (tavaliselt üle 38 µm), kelle villatoodangut vajati varem peamiselt vaibatööstuses. Tavaliselt on tegu kahekihilise villakuga, millel on pikk pealisvill kaitseks ilmastiku vastu. Need tõud on kohastunud eluga väga rasketes ilmastikutingimustes. Tuntuimad on Islandi lammas, Karakul, Saksa sarviline nõmmelammas ja Scottish Blackface.

Meil võib vaibavillaloomade hulka lugeda islandi lammast ja mõningaid pealisvillaga eesti maalamba liine.



5. Karvalambad

10% maailma lammastest kuuluvad karvalammaste hulka, aga nende osakaal  võrreldes villkasukaga lammastega kasvab pidevalt. Karvalambaid katab villa asemel karv nagu metsloomadel. Sellised olidki meie kodulamba eelkäijad - karva all andis sooja pehme alusvill, mis kodustamisel ja aretuses eelistatuna domineerima hakkas. Ometi on kõigil lammastel ka tänapäeval nii karva- kui villakiude. Vahe villalammaste ja karvalammaste vahel on ainult selles, et villalammastel on rohkem villakiude ja karvalammastel vastavalt karvu. Kromosoome on neil loomadel ühepalju. Karvalammaste nahk on oluliselt tugevam kui villalammastel, selle põhjuseks on karvakiudude tihedam ja ühtlasem võrgustik nahas. Muidugi on selle erinevuse ära tabanud nahatöösturid.

Peamine põhjus, miks karvalambad maailmas üha populaarsemaks muutuvad on aga kindlasti praegune turusituatsioon, kus lambaliha on kasumlikum kui lambavill. Karvalambad ei vaja pügamist ja ei loo turustamist vajavat lisatoodet - villa. Nii saavad karvalammaste kasvatajad keskenduda ainult põhitoodangule - lambalt igal aastal saadavale liha tootvale järglasele, mis ongi momendil turu eelistus. Karvalambatõud on ka valdavalt vastupidavamad verdimevate putukate ja siseparasiitide suhtes, samuti pole vaja kärpida nende lüheldasi sabasid.

Peamiselt kasvatatakse karvalambaid Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, aga praegu on see tüüp nn lihtsa lambana jõudsalt levimas üle maailma. Siia kuuluvad Dorper, Katahdin, Kameruni lammas jt. Eestis on karvalammastest esindatud Dorper (loe Maavillase lehelt).

 

 

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon