header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Meriino
sisujoon

Arles merino lammas - vähenõudlik ja väga sõbralik peene villaga lammas

Oleme meriinsid pidanud aastast 2010. Peame nii puhast tõugu Arles´meriinosid kui ka ristandeid (ristatud Eesti valgepealistega). Need loomad on väga rahuliku ja sõbraliku iseloomuga - ka suurte sarvedega jäärad on leebed ega tule inimesele "kohta kätte näitama". Hallimäe talu nooremad lapsed on sarvilisi kasutanud koguni ratsutamiseks - tõsi, see nõuab natuke harjutamist:)

Arles`meriino sobib pidamiseks loomana, kes hoiab tagaõues muru madala ja on iga kell nõus pererahvaga sooje sõbralikke suhteid looma. Tänu väga rahulikule iseloomule sobib meriino kokku väikeste laste- ja eakatega — ei ole ohtu, et loomad kedagi maha jookseksid.

Arles´meriino sobib väga hästi loodusmaastikke hooldama - loomad saavad söönuks ka viletsatel karjamaadel - loopealsetel ning rannakarjamaadel. Täiesti üllatuslikult on meriinod nõus rohelise kõrre järele ka vette minema - konnaosi süüakse ära märjast kopralontsikust, pillirookõrte järgi minnakse nii sügavale vette, kui julgust jätkub.


Meriinodel on väga tugev karjainstinkt, mistõttu karjamaal on need loomad alati koos, liikudes ka süües sageli ühtse rivina. See omadus võimaldab neid loomi kergesti juhtida ja lauta/aedikusse ajada.

Meriinod on väga vähenõudlikud (ja ka vähevalivad) toidu osas - nõgesed, putked, pilliroog, osjad, sõnajalad, oblikad jne süüakse lihtsalt ära. Kuna Arles´meriino kodumaal karjatatakse neid kõrgmäestike kivistel karjamaadel, siis on neil välja kujunenud eriline maitsemeel - ära tuleb süüa kõik roheline, mis just eest ära ei jookse.

Arles´meriino on vastupidav. Loomad on aretatud tingimustes, kus on nii käredat külma (mägikarjamaad), lõikavat tuult (mistraal) kui äkilisi kuumalaineid. Erinevalt paljudest teistest meriino tõugudest on Arles´ meriino nahk sile, mistõttu ei tekita neile probleeme ka Eestimaa niiske kliima. Karvane pea kaitseb tugeva suvise päikese eest, mistõttu ei ole ühelgi meie karja meriinodest esinenud dermatiiti. 

Arles`meriino lammas on valge, jääradel on võimsad spiraalsarved (on aretatud ka sarvituid).

Vill on pehme ja laineline, 60-70mm pikk.

Villakiu läbimõõt keskmiselt 20µ (min 17 µ, max 26 µ).

Ute villak kaalub keskmiselt 3kg, jääral 5,5kg. Jalgadel vill ei kasva.

Uted kaaluvad 40-60 kg, jäärad 70-90 kg.

Viljakuskoefitsent uttedel 1,2 talle ute kohta.

Tõug on saanud nime Arles`piirkonnalt Lõuna-Prantsusmaal, kus aretustöö 18.sajandil algas. Aretusloomi valiti esialgu villa suurema hulga ja peenuse järgi. Praegu on aretuses tähtsal kohal ka uttede piima hulk ja tallede kiire kasv. Lisaks eelistatakse suguloomi, kes muudavad tõu vähem sesoonsemaks, st eesmärgiks on kindlustada aastaringi ühtviisi hea viljastumine.

Meriino järglaste juurdekasv ei jää Eesti keskmisele sugugi alla, talled võtavad vaid looduslikku karjamaarohtu süües juurde üle 200 g päevas. 

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon