header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
2011
sisujoon

Lambapüük Kaevatsi laiul ehk Bellarussiga merele

Nädalavahetusel käis Rõõmu talu rahvas oma karjakoertega abis Tsura talu rahval, et kinni püüda ja ära tuua Tsura noorlambad Hiiumaa külje alt Kaevatsi laiult. Võõrutatud noored jäärad kosusid Kaevatsil juba juunikuust ja pidid nüüd suvitushooaja lõpul tagasi Otepää lähedale koju kolima. Mandri rahvas sõitiski siis  praamiga Hiiumaale ja sai seal kokku hiidlastega, kel on ka omad lambad Kaevatsil. Kohalikud mehed olid juba pinnukoorma kogumisaedade parandamiseks koormasse laadinud ja jäi üle ainult teha välknõupidamine enne lainetesse sukeldumist.

Panime pakid vööri ehk lapsed, koerad, magamiskotid ja toidutagavara koormasse ja sõitsime kadakatega tähistatud "veeteed" pidi laiule. Traktor on praeguse veeseisuga parim vahend, et pool kilomeetrit läbi madala vee Kaevatsile sumada. Dzhiibi jaoks oli vesi veidi liiga kõrge ja paati ei mahu kuigi palju lambaid. Ega inimesi. Uhke oli see teekond küll, käruported muutusid vette sõites parrasteks ja roolis istujale sigines silmi kapteni kullipilk.

Hiidlased tegid laiul aastaid tublilt teeninud kogumisaia jälle lammastpidavaks ja läksid ära koju. Et valmistuda põhjalikult järgmise päeva lambaajamiseks. Kohalike jutu järgi on Kaevatsil ikka lambaid peetud ja nende kokkukorjamiseks kulub sügisel nädalaid...  Tsura lambad olid sel aastal siin esimest korda ja muidugi tahtsime meie tulipäiselt kõike uutmoodi teha, pealegi polnud meil aega rohkem kui üks nädalavahetus. Kasutasimegi järelejäänud päeva lammaste kokkuajamiseks, et järgmisel hommikul traktori saabudes saaks hakata kohe loomi ära vedama.

Kaevatsi on pea kolm kilomeetrit pikk ja kõige kitsamast kohast mõnisada meetrit lai. Seal, looduslikus püünisepaigas, on laidu pooleks jagav aed koos kogumisaedikuga. Hargnesime tihedas kadastikus ahelikuks ja ajasime loomi enda ees aia poole. Näha polnud suurt midagi ja kohati oli kadastik nii paks ja läbipääsmatu, et tuli tagasi minna ja uuesti trügida. Lagedamal oli jälle tunne nagu Tallinfilmi kullafondi kuuluvate filmide võtetel - Priidik, uuuuu...

Kogumisaia juures oli põhiraskus Antsul ja koertel, et sadakond lammast õigesse kohta suunata ja mitte lasta saare teise otsa poole plehku panna. Kallel ja Velil oli abiks Tsura talu Loore ja kolm koera ei andnud lammastele eriti palju valikuid.

 

 

Kogumisaias nägime esimest korda õieti, kuidas suvitamine saarel loomadele mõjunud on. Tsura tekseli ja dorseti veresusega noorloomad olid ekstensiivsetes tingimustes suurepäraselt kosunud ja loomakasvatajad tulemusega rahul. Kohalikud lambad olid samamoodi heas vormis. Parasiidiprobleem pole laiul märkimisväärne, sest karjatamiskoormus pole kuigi suur ja põhilised söögikohad lagedal rannakarjamaal uhatakse  veeseisu muutudes perioodiliselt soolase veega üle. Ja mis eriti tähtis - üks ilus laid on parimal võimalikul moel, loomi karjatades, hooldatud ja puhas. Jaguks aga rohkem lambaid laidudele ja rannakarjamaadele hooldustööd tegema.

Igav jääradel saarel ka kindlasti  ei olnud, sest kogumisaias oli näha, et kohalike lammastest oli suur osa igas vanuses uttesid. Nii et geneetika on Hiiumaal tulevast kevadest tõusvas joones lihatüübiline... 

Loomad ööbisid aias, meie sealsamas lähedal mõnusas vanas majas - mälestus ajast, mil Kaevatsil mitu taluperet elas ja loomi karjatas.

Aga järgmine hommik oli vihmane ja kolmandik lammastest veel leidmata. Ja see kolmandik oli kõik üks-kakshaaval veest tilkuvate kadakate vahel laiali. Turvaline pikaajaline viibimine ühel ja samal territooriumil muudab kokkuhoidvad karjaloomad iseseisvateks. Väänasime varrukatest sorinal vett ja kammisime kadakaid. Siin pildil on näha, kuidas Siiri parajasti ühe pundiga kogumisaia poole jalutab. Lambad ei olnud õnneks metsikuks läinud ja lasid ennast üsna tasakaalukalt suunata.

Mõnega kõnniti pikemat maad, kiviaialt leitud võrguköis korgiga oli Merlel elegantselt jalutusrihma eest.

Koorem koorma järel ujus üle vee Hiiumaale ja jagati seal kaheks - mandri loomad oma liikuvasse lauta - treilerisse, kohalikud lambad jaotati kolme tallu oma kodudesse. Ja niimoodi pimedani välja. Järgmisel päeval laaditi  peale viimane poolik koorem. Ell oli paar korda isegi meres lammaste järel käinud, aga pani muudkui järgmised kuivad riided selga ja naeratas ühtviisi säravalt nii Hiiu aristokraatiale kui Aasta Põllumehe tiitli kandidaadile.

 

 

Sinna mahtusime meie ka - pakid jälle vööri ja kogu seltskond viidi Hiiumaale tagasi.

Seal sorteeriti viimased lambad lahku.

Ja meid autodesse. Siis juba praami peale ja sealt Lõuna-Eesti poole tagasi, lambad tukkumas treileris ja väsinud lapsed-koerad autos.  Aitäh mõnusa seikluse eest Tsura rahvale ja sõpradele - järgmisel aastal purjetame jälle!

Liilia

 

Kommentaarid

Liilia kirjutab 3. november 2011:

See oli mulle endale ka vaat et suurim üllatus. Nii Tsura rahvas kui kohalikud loomaomanikud on neid laiul suve jooksul vaatamas käinud, aga pole ju olnud mingit spetsiaalset meelitamist lisasöödaga ega tohutut toimetamist loomadega - sorteerimist või muud - et neid sotsialiseerida. Lihtsalt väga turvaline ja rahulik keskkond (pole suvitajate survet ega kiskjaid), head geenid ja see ka, et vanemad kohalikud talulambad-karjaliidrid on pärit väikestest karjadest, kus lambad inimese lähenedes ei jookse mitte ära vaid inimese poole lootuses saada kartulikoori, leiba või muud suupärast. Väga tore oli see igal juhul.

marju kirjutab 1. november 2011:

Väga meeleolukas kirjeldus sellest seiklusest ! Aga päris huvitav, et loomad mitme kuuga inimest pelgama ei ole hakanud..

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon