header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
2011
sisujoon

Lambakoolitus Saaremaal ja Sõmeri metsikud merelambad

Haval oli neljapäeval ESIMENE ESIMENE SEPTEMBER ja tänu sellel me üldse Saaremaalt-Läänemaalt kolmapäeva hilisõhtul koju jõudsime. Muidu oleks ehk hulga kauemaks jäänud, sest hiiglama huvitav oli. Pühapäeval ja esmaspäeval lugesime Olivia ja Antsuga lambaloenguid. Vihmane teisipäev kulus karjavisiitidele ja kolmapäeval püüdsime karjakoertega Sõmeri poolsaarel suvitanud lambaid, kes vabatahtlikult koju minna ei tahtnud.

Reisiseltskond oli meil algul väga kirju - lisaks kolmele inimesele sõitis meie autos üle mere ka kolm looma. Pühapäeva hommikul loengule kihutades andsime Saaremaa "väraval" uutele omanikele üle Karulas sündinud-kasvanud meriino  ristandjäära. Meil on väga hea meel, et ka Saaremaa teadlik lambakasvatajate kogukond Maavillaselt endale meriino valis. Noor loom on tõepoolest ilusa villaga ja kaksiktallena väga hästi kasvanud. Kõike head nii jäärapoisile kui omanikele!

Borderkollid Kalle ja Veli jäid meie kampa muidugi edasi. Lambatööd tehes on nad meil enamasti kaasas, sest kunagi ei tea, millal on vaja kedagi kokku või lahku ajada või kinni püüda. Lisaks olid nad oodatud kolmapäeval Sõmerile ja seni tegid aega parajaks koolitusel osalejate kohvipause ja huvitavaid kuluaarivestlusi  füüsiliselt aktiivsemaks muutes. Koolitusel osalejad olid tegelikult niigi väga aktiivsed. Kuigi meil oli lektoritena vedada loenguosa, lõid kuulajad hoogsalt kaasa, küsisid, arutasid, kommenteerisid. Olid tõeliselt tihedad ja mõnusad kaks päeva, saime väga palju huvitavat teada nii Saaremaa lambakasvatusest kui kasvatajate kogemustest. Väga tore, et lisaks pikaaegse kogemusega lamburitele oli tulnud ka huvilisi alustajaid. Saaremaa on väga arvestatav lambakasvatuspiirkond. Ja väga perspektiivikas. Ainult need hundid...

Koolituse organiseeris Avatud Ülikool ja võõrustas Saaremaa Ökoküla nii seminariruumi kui lambafarmiga. Hubases külalistemajas tekkis kohe algul väga hea kontakt auditooriumiga  (kui koduse olemisega ruumi kohta nii koledas kantseliidids saab öelda). Olivia loeng tutvustas villa ja kõike sellega seonduvat. Erinevaid põnevaid kiude ja materjale said kõik ise käega katsuda ka.

Mina rääkisin ja näitasin kohvrist, mida lambakasvatuses tarvikutest vaja läheb - sõrakääridest ussirohudosaatorini, emakafiksaatorist märkimisspreini. Põhikoormus oli muidugi Antsu peal, kes võttis läbi haigused ja lambamajandamise mitme kandi pealt. Lisaks näitas teisel, praktilisel päeval, kuidas käib lamba kliiniline läbivaatus, mida selle juures tähele panna ja kuidas looma käsitseda.

Ja kuidas koguda proove laborisse saatmiseks.

Kolmapäeva hommikul kihutasime Sõmeri poolsaarele, eriliselt ilusale merega rinnutsi maakillule, kus meid ootas juba "merelammaste" pererahvas ja Helena oma borderi Roxyga. Nemad olid metsikutest lammastest osa juba kätte saanud, Jaani talu karjakoerad olid ka suure pundi aidanud kinni püüda ja täna oli meid appi vaja, et viimased jooksikud kätte saada. Lambad olid otsustanud küll, et nad ennast elusalt kätte ei anna, aga Ants sai nad enne lainetesse viskumist ikka kätte. Helena rääkis, et eelmisel korral oli olnud soojem ja tuulevaiksem päev ja lambad olid tõepoolest vette hüpanud ja koera eest ära ujunud.

 

 

Ka seekord murdsid kaks kõige ägedamat piiramisrõngast läbi ja kadusid piirideta roostikku (karjaaeda hiiglaslikul rannakadastikul-roostikuväljal polnudki). Aga üheksa saime kätte ja sidusime punti treilerit vedavat traktorit ootama.

Päris kivideni see ju sõita ei saanud ja siis oli ürgmeeste kord.

Niimoodi mindi koju talvituma. Ja meie pöörasime nina Lõuna-Eesti poole tagasi, Järgmised seiklused ootavad meid juba Põhja-Eestis, kus septembri teisel poolel sama koolituse teeme. Vaevalt siis enam lainevahus lambapüüdmist ette tuleb, aga nagu eelmisest korrast teada, on sealgi ootamas väga toredad lamburid. Kohtumiseni Kuusalus ja tänud-tervised saarlastele!

Liilia

Kommentaarid

Liilia kirjutab 11. september 2011:

Aitäh! Õige ta on, et emale-isale on see ka suur elumuutus ja head soovid kuluvad marjaks ära:)

Antsu pere Võrumaalt kirjutab 4. september 2011:

Head kooliteed Havale ja ka emale-isale!

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon