header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Hallimäe talu
Rõõmu talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Päevaraamat
sisujoon

Meriino lambast

Ühel päeval küsis üks lleyni jäära huviline minult, et miks me lisaks lleynidele ka meriino lambaid peame. No mõtlesin, et kirjutan siis siia ka üle pika aja ühe oodi meriino lambale.


Oleme Arles meriinosid (Arles merino, Merino d Arles) kasvatanud juba üheksa aastat ja arvatavasti selle tõu voorustega üsna kursis. Meriinod on toredad lambad ja mitut puhast tõugu koos pidades saab kena võrdluspildi tõugude erinevustest (lisaks veel kogemused teistest tõugudest pügamise ajal). Katsun siin esile tõsta mõned meriinot iseloomustavad eripärad:
Vähenõudlikus. Arles meriinod on aretatud hakkama saama kõrgel Alpides, kultuurkarjamaid nad ei vaja ja lumi ning külm ei ole neile võõrad. Kui me oma karja söödame, siis meriinodele saab kõige vähemkvaliteetne hein (lleynid saavad parima) aga kevadeks on ikkagi nii, et just meriinod on pigemini pekised kui et kõhnad. Nad saavad tõesti hästi hakkama ka viletsama toiteväärtusega söödaga – seda lihtsalt mahub neisse rohkem ja nad võtavad sellest viimasegi välja.


Vähene valivus sööda osas. Eks meriinogi valib, mida suhu ampsab, aga tema pirtsaksus on oluliselt väiksem kui lambapidaja tavaliselt on harjunud nägema. Pilliroog, hundinuiad, nõges – kõik kõlbab ära närida. Meie meriinokari on suviti Matsalu rahvuspargis niiduhooldustöödel. Alad, kus nemad söövad on minu lapsepõlvest peale lammaste karjamaad olnud ja seal on kohati hakanud levima tarnad ja muud kõvad kõrred, mida lambad siiani eriti söönud ei ole. Peale seda kui sealseid niite hakkasid hooldama meriinod on sellised taimed pidanud tagasi tõmbuma.


Kvaliteetne nahk ja vill. Pügades pean tihti lambapidajatele selgitama, et iga karv, mis lambale selga kasvanud on ei ole veel väärt toode. Selleks, et villa toota (ja müüa) peab seda ka kasvatama. Ja meriino on villaosas üldiselt kaubamärk, mida tutvustama ei pea. Meriino vill ja sellest kedratud lõng ongi nii eriline nagu sellest arvatakse – imepeen ja pehme. Ja sellele leidub ka tarbijaid. Omaette tooteks on kujunenud ka meriino nahad – sellisele pehmusele ja eriti villaku tihedusele ei ole palju kõrvale panna.


Lihtsus. Sellest, kui lihtne on mingit tõugu lammast pidada, saab aru ainult siis, kui on millega võrrelda. Õnneks on mul olnud võimalus kasvatada elu jooksul paljusid erinevat tõugu lambaid, lisaks veel need, kellega olen kokku puutunud pügamisteenust osutades. Ja kokkuvõte on – meriino on lihtne. Rahulik, usaldav, vähenõudlik. Lisaks on meriino väiksema viljakusega (keskmiselt alla 1,5 talle ute kohta). Väiksemat viljakust loetakse enamasti miinuseks, aga sellega koos käivad ka paljud hüved – utel on ühe tallega lihtsam majandada, üks tall tähendab kiiremat kasvu ja lõpuks kenamat lihakeha. Väikesed karjad ei pea olema ilmtingimata nii tootlikud vaid valmistama vähe muret ja palju rõõmu. Ja ilus, suur, hästi kasvav tall on rõõmuks.


Atraktiivsus. Kaunis, sõbralik, suurte sarvedega meriino jäär on vaieldamatult atraktiivne. Hoolimata kurjast välimusest on meriino jäärad enamasti sõbralikud ja head lemmikud. Tasub siiski meeles pidada, et sõbraliku jäära sarvedevahelt (ja üldse pea) silitamine/sügamine võib viia looma agressiivsuse kasvule.
Põllumajanduses maksavad majanduslikud argumendid, aga ei tohi unustada ka selle tegevuse emotsionaalset poolt. See, millega tegeled, peab tooma palju rõõmu ja võimalikult vähe muresid. Ja seda lambapidamise rõõmu oleme me meriinodest saanud. Ja jaganud ka teistele.

Meie meriinokari (koos talledega ca 40 looma) hooldab suviti minu sünnitalu karjamaid Matsalu rahvuspargis, talviti aga söövad meriinod Karula rahvuspargi soostunud niitudelt (kaitsealused pool-looduslikud kooslused) varutud heina. Ja kasvavad. Ja annavad head villa. Ja on ilusad. Ja lihtsad majandada. Lihtne majandamine tähendab muuhulgas ka seda, et kui on vaja suve teises pooles talled võõrutada või lambad kokku ajada ja Karulasse viivasse autosse laadida, siis ei ole selleks vaja suuri aiasüsteeme, karjakoera või rohket inimhulka – piisab kahest inimesest.


Meie meriinojäärad ja -uted ongi leidnud endale uue kodu peamiselt sellistes karjades, kus on väga oluline hooldada maastikku ja valmistada rõõmu. Selliseid majapidamisi, kus murutratktori asemel hooldavad majaümbrust hoopis lambad, tuleb üha juurde.
Meriinosid pidama hakates soovisime, et need loomad pakuksid meile ilusaid hooldatud maastikke, rõõmu lilhtsast loomapidamisest ning kvaliteetset villa. Ja meie meriinokari pakub seda kõike. Ning igal aastal läheb uttesid ja jäärasid ka teistesse karjadesse maastike hooldama ja rõõmu valmistama. Lisaks peab ütlema, et meriino liha on eriliselt hea grillimiseks – selles on palju lihasisest rasva ning seetõttu jääb liha väga mahlane ning hõrk.

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
LLEYNI NOORJÄÄRAD MÜÜGIKS
 
 Talv on läbi ja aeg valida endale tulevasteks aastateks jäär, kes aitaks karja kvaliteeti edasi viia. Müüa 100% lleyni tõugu jäärad, Eesti Lamba- ja Kit...

Loe edasi...

joon
 
MERIINO NOORUTED MÜÜGIKS
 
Veel on pakkuda kuus aastast meriino noorutte. Uttede meriinoveresus on 87.3% - 93.8%. Uted on väga heas konditsioonis ja valmis kasvõi kohe paaritusse minema (meriinod on asesoonsed ...

Loe edasi...

joon
 
MÜÜA NOORED MERIINO JÄÄRAD
 
Möödunud aastal sündinud meriino noorjäärad on nüüdseks igati täiskasvanud ja valmis oma põhitööle suunduma. Kuna oleme toonud nii sarvedega ku...

Loe edasi...

joon