header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Päevaraamat
sisujoon

Kärbsevaglad lambal

 Pealkiri on kole, aga teema aktuaalne. Kuna on hundiaeg ja on jäärade poksimise aeg - uted indlevad - ja paljude muude vigastuste aeg, pealekauba väga soe, siis kipub tulema ka teateid ja küsimusi elusalt ussitanud lammaste kohta. Asi pole lootusetu, kui õigel ajal õigete meetmetega jaole saada. 

Vaglad arenevad praeguste ilmadega väga ruttu, praktiliselt ühe päevaga võib elus lammas olla kaetud väikese vigastuse ümber munetud munadest pärit vakladega. Vahel pole vigastust vajagi, kärbseid võib munema ahvatleda pikema villa all niiskeks läinud nahk. Edasi ärritavad koorunud vaglad juba ise nahka nii palju, et tekib pindmine vigastus, mis meelitab ligi järjest rohkem kärbseid. Kolme päeva pärast võib täiesti terve loom olla vaid ussidest kubisev korjus.

Enamasti on põhjuseks siiski haav, näiteks on suur riskigrupp kiskjarünnakutest eluga pääsenud loomad, kel villa varjus vaid üks väike kihvajälg. Kärbes leiab selle üles. Väga meeldib vakladele ka katkipoksitud sarvemuks pealael, kuhu loom ise ligi ei pääse.

Esimene märk on see, et loom hoiab karjast eraldi ja otsib varjulisemaid kohti, kohe tuleks vaadata, milles asi, sest kärbsemunad kaugele ei paista. Leitud vakladega loom tuleb kohe viia lauta või mujale varju, kus kärbsed nii palju ei ründa ja loom on ravitav-jälgitav.  Munade ja vakladega saastunud vill tuleb maha lõigata, sobivad tavalised käärid. Kui on vastik, siis pange kummikindad kätte. Haava ümbrus ja ärritunud nahk peavad olema suurelt avatud, isegi kui selle hinnaks on kasvõi kogu kasukast ilma jäämine, villa alla munetakse edasi. Siis voolik kätte ja külma veega uhtuma, voolav vesi on praktiliselt ainus asi, mis vaglamassi minema pühib, ükshaaval nokkkimine ei vii kuhugi. Pealegi on voolikuga uhtumine väga hea kudede uuenemisele ja haava paranemisele. Vakladega saastunud haav on nii sügavalt ja ulatuslikult reostunud, et vajab lausa korduvat veega uhtumist. Näiteks uuesti siis, kui ravimid mõjuma hakanud ja vaglamass surnud. Kui ravimeid esiaglu käepärast pole, siis on pügamine ja uhtumine ainus asi, mis looma elu päästab. 

Peale pesemist kuivanud haavale (või ärritunud nahale) tuleks pihustada näiteks antibiootikumispreid ja võimaluse korral haava ümbrusse mõnd lülijalgseid peletavat pealemääritavat rohtu (sobivad ka veiste analoogid väikeses doosis). Küsige oma loomaarstilt kindlasti ka valuvaigistit, mis aitab looma seisundit kiiresti parandada, antibiootikumi tekkinud põletiku raviks ja ivermektiini sisaldavat ussirohtu, mis mõjub ühtviisi surmavalt nii kõhuussidele kui kärbsevakladele. Peale ivermektiini süstimist on ka kõige hullemini pulbitsev vaglamass päevaga vagane ja ka uued kooruvad ussid surevad esimese ampsu järel. 

(Kati tehtud pildil on vakladest tohterdatud paranev lammas)

Loom tuleb jätta lauta (tooge talle sinna kindlasti ka mõni seltsilammas, et üksiolekustress karjaloomal paranemist ei segaks) ravile ja jälgimisele. Prognoos on enamasti positiivne ja lambakasvataja ühe kogemuse võrra rikkam.

Jõudu ja pealehakkamist soovides

Liilia

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon