header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Päevaraamat
sisujoon

Laudapoolelt

Viimase nädalaga on laudas nii palju juhtunud, et isegi ei jõua kõigega harjuda. Proovin siia kiire kokkuvõtte olulisimast koondada.

1. pügamine.

Ühel kenal soojal päeval sai lambad lauta kokku kogutud ja koduse püguga algust tehtud. Kuna oli teada, et poegimise alguseni olid jäänud veel vaid loetud päevad, siis oli soov lambad villast vabastada veel enne poegimise algust. Miks nii? Sellepärast, et: a) pügatud lammastega on poegimise perioodil lihtsam majandada, talled leiavad kergemini üles udara ning laudas on rohkem ruumi; b) lõpptiineid lambaid on lihtsam pügada, hiljem on uted kõhnemad ja talled teevad pügamise korraldamise keerulisemaks; c) lisaks on enne poegimise algust vaja uted naguinii sorteerida - võtta välja mittetiined loomad (ultraheli uuringud said tehtud juba jaanuaris), panna kõhnemad loomad paremale toidule jne.

Niisiis vill maha ning vastavalt ute tulemustele ja seisundile märk peale.

Lisaks lammaste hoolikale inspekteerimisele sai tähelepanu ka pügatud vill. Oleme juba aastaid villaku koheselt sorteerinud, hinnanud ning kaalunud. Nii saame ute headust hinnata ka tema villasaagi ja kvaliteedi kaudu.

Selline näeb välja meriino ristandi vill - väga peen, valge ning puhas. Kuna meriino villak on väga tihe, siis määrdub vaid villaku välimine osa, sisse mustus ei pääse. Sellist villa saame me oma karjast juba piisavalt, et toota väikeses koguses kodumaist meriinolõnga. Hetkel ootame pikisilmi, millal jõuab kohale värske kedrus, mis seekord sai kedratud Inglismaal.

2. Meriinode karantiini lõpp ning puhastverd meriinouttede karja jõudmine.

Alates meie naasmisest Prantsusmaalt on värsked puhtaverelised meriinod olnud eraldatud karantiini toiminguteks. Karantiin on vajalik selleks, et vältida kõikide võimalike võõraste haiguste ja parasiitiide kaasa toomist koos loomadega. Kogu selle aja jooksul on sissetoodud loomad kodustest täielikult eraldatud ning nendega viiakse läbi kõiksugu protseduure. Loomadega on küll kaasas veterinaarsertifikaat, mis näitab, et nad on terved kui purikad, kuid parem karta kui kahetseda.

No ja nüüd sai see läbi ning uued loomad said karjaga kokku - kena on vaadata, kuidas kari on taas täienenud uue tõumaterjaliga.

Ja siin nad nüüd on - esimesed puhastverd Arles meriino uted. Kuna Arles meriino on mittesessoone indleja, siis on nad võimelised poegima aasta läbi. Need uted (või siis talled) on sündinud möödunud aasta oktoobris, seega hetkel kuue kuused. Neid ma veel ei püganud - las kosuvad ja kohanevad. Tuleval aastal novembris lähevad nad aga paaritusse ja aastapärast loodan edastada juba esimeste Eestis sündinud puhastverd Arles meriino tallede pilte. Ja aastatega peab nendest uttedest alguse saama suurem tõupuhaste peenvillameriinode populatsioon siinmail.

Jäärad kolisid aga kokku teiste sugujääradega. Ka nemad saavad pika puhkuse ja kosumise perioodi enne sügisest paaritust. Eks selle ajaga saame neist ka kenamaid pilte tehtud.

No ja kui karja täiendustest ja tõuloomadest juttu tuli, siis panen siia ka pildi noorest Lleyni utest, kes peaks lähinädalatel poegima hakkkama. Lleyni uttedega enam mingit ootamist ei tule - juba sellel kevadel saavad Hallimäe talus sündima esimesed puhtatõulised Lleyni talled. Ootused on igatahes kõrgel - Ultraheli uuringud näitasid, et oodata on kuusteist puhast tõugu Lleyni talle!

Selline on siis aastane tiine Lleyni utt. Hetkel olen nendega väga rahul.

3. poegimise algus.

Ja kes on kõik eelneva läbi lugenud, siis ka kolmas oluline teema laudast - pühapäeval algas poegimisaeg! Juba homikust peale käisime laudas kiibitsemas - kalendrisse oli ju märgitud, et poegimine peab algama. Ja ei midagi - muretsesin juba, et olin midagi valesti arvestanud aga ei, kella viie paiku olidki esimesed kaksikud käes. Elevus hinges - nüüd see siis algas! 

Need siin on 1/2 veresed Lleyni talled. 

Kuna puhtatõulised uted on noorukesed, siis puhtatõuliste tallede sünnini läheb ilmselt veel aega, seni tuleb rõõmustada 1/2 Lleynide ja 1/2 ning 3/4 Meriinode üle. Ja hetkel on rõõmustamiseks põhjust kah. Ka talledega on terve hulk protseduure vaja läbi viia, ikka selleks, et oleks võimalikult palju infot iga indiviidi kohta, mis võimaldab edaspidi teha loomade hindamisel ja valikul parimaid otsuseid. Kõik poegimised registreeritakse, koheselt paneme kõrva karjanumbri, et tall oleks kindlalt oma emaga seostatav, päevikusse tehakse vajadusel kanne ka poegimisel tekkinud jamade ja ute emaomaduste kohta.

Kõik talled kaalutakse. See võimaldab hilisematel kaalumistel jälgida tallede juurdekasvu, mis näitab tema ema piimakust ja annab hinnangu jäära headusele. Kõik kogutud andmed töötleme läbi enne järgmiste paaritusgruppide moodustamist sügisel, kus otsustame, milliseid loomi praakida, millised aga jätame põhikarja täiendama.

Nii ongi kevadine töödejärg paljuski lauta koondunud. Ja seal on mõnus ning rahulik olla ning loomi jälgida - eks lamburil on ikka lauta vaja - istud vaatad loomi, mõlgutad mõtteid ning tunned elust rõõmu. Tuul ei puhu peale, päike (kui seda on) soojendab ja loomad nosivad silo... 

Ukse juures seisavad aga koerad ja ei lase kurja sisse... Neil on ilmsesti üpris igav...

 

Mats

Hallimäelt

Kommentaarid

Olivia kirjutab 5. aprill 2015:

Kuna vilt on omast käest võtta, siis Hallimäe talu lambatalled saavad tõesti kaalutud sooja vilditüki abil:) Kaalu läheb muidugi ka vaja;)

Marju Villems kirjutab 4. aprill 2015:

Edukat poegimisaega! Meil suurem madin läbi, hea teistele kaasa elada. Mina kaalun ka rippkaaluga, aga selle vahega, et tall on plastämbris(selili, muidu panevad üle ääre välja).

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon