header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Päevaraamat
sisujoon

Kolmas silo kultuurheinamaalt

 

Las kallab. Kolmas silo sai üleeile enne suurt vihma palli. Meil jagus suvelõppu niiskust ja sooja parasjagu nii et septembri alguseks kasvas kultuurile teise niite järel kena ädal. Esimese niite saime mai lõpus, teise juulis ja kolmanda nüüd septembris. Seda võiks siis nimetada "kultuurisündmuseks". Ants on sel juhul kultuuritegelane, sest silotegemine on alati dramaatiline ja mitmevaatuseline. Vaalutaja ja pallija lahkuvad, kui nende töö on tehtud, põllutäie võrku keeratud pallidega silmitsi jääb mees kiletajaga. Öö saabub, suurem osa palle on juba kiles. Ja siis murdub kiletaja raam pooleks!

Kui ma võtan nüüd lahti A.Olti teose "Silo keemiline koostis ja toiteväärtus", siis on seal selge sõnaga öeldud, et silo ph peab võimalikult kiiresti langema 4 juurde, et soovimatute mikroorganismide elutegevus peatuks (NB! listerioos). Mida kiiremini ph langeb, seda rohkem säilitatakse silos loomulikult ka toitaineid. Niiet silopalli kilesse keeramine, et lakkaks hapniku juurdepääs ja ph kiiresti langema hakkaks on elu ja surma küsimus - listeria, klostriidid ja riknenud sööt pole naljaasi. Kogukond tuleb appi! Ants kimas läbi metsa Urtsoni juurde keevitama ja siis põllule tagasi. Kui kell neli öösel akna lahti tegin, siis kostis kultuurheinapõllult ikka veel traktori hääl ja kiletaja sahin. Aga pallid said kilesse ja pikk ilmateade näitab lähinädalateks sooja parasjagu, et PIIMHAPPELINE FERMENTATSIOON kenasti käima läheks. Lõpp hea kõik hea.

Vihm iseenesest midagi väga halba silole ei tee, aga midagi head ka mitte. Märja massi sileerimisel on mahla- ja fermentatsioonikaod suuremad, raskendatud on ph alanemine (A.Olt). Soovitangi siinkohal jälle ülalmainitud Andres Olti teost lugeda, et mitte kuivaine ja fermentatsiooniküsimusi ümber jutustama hakata. 

Meie närvutame oma silo mitmel põhjusel, kasvõi juba selle tõttu, et silo söötmine toimub nii õues kui laudas ja eriti poegimisperioodil on hull, kui kilesse pakitud vesi laudas allapanusse jookseb ja selle lirtsuvaks sõnnikuks muudab. Jäätunud pallid ei rõõmusta ka ei lammast ega lamburit.

Oleme aastate jooksul kultuuristanud kohe lauda kõrval laiuva massiivi, et vähendada silo transpordikulusid ja pallid kiletajalt otse nende "laoplatsile" lasta. Mida vähem palle väntsutada seda väiksem on oht, et kile puruneb. Siloteibiga käisime rullid siiski läbi, sest vahel maandub pall halvasti või tekib muul põhjusel auk ja käärimine mokas. 

Nii palju silost selleks aastaks. Nüüd jääb ettetassimise ja lahtilõikamise rõõm. Igal silotüübil (suve esimese poole silo on enamasti kõrgema toiteväärtusega) on oma koht platsil, et see õigel hetkel ja õigetele loomadele ette anda. Aga see on juba teine jutt.

Kultuuristamata rohumaadel on ka kena ädal, aga selle hoiame lammastele sügiskarjamaadeks. Head isu!

Liilia

 

 

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon