header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Päevaraamat
sisujoon

Seiklusjutte maalt ja merelt

 Kuna maavillase käsitöölised juba reisima hakkasivad, siis ei saanud lambaaretuse sektsioongi kodus püsida. Lambakasvatajate Seltsi korraldamisel käisime koos teiste Kagu-Eesti lambakasvatajatega õppereisil Prantsusmaal ja Saksamaal - eesmärgiks vaadata dorperi ja meriino aretuse tippfarme ning sõlmida kontakte edasiseks aretusalaseks koostööks.

Saksamaal külastasime Dorperi tipparetusega tegelevaid farme Euroopas. Kuna peamine dorperite aretus ja kasvatamine toimub väljaspool Euroopat (Aafrika ja Austraalia/Uus-Meremaa), siis on nende tõugude aretamisel kõige keerulisem uue veresuse sissetoomine. Elusloomi tuua ei või, nii siis tuuakse kas spermat või embrüoid ja edukas aretus eeldab pidevalt uue materjali sissetoomist. Nii siis külastasimegi neid farme, kus tekib Euroopale uut geneetikat. No ja oli mida vaadata või siis järgi teha! Loomad olid tõesti kenad!

ja kes siis lihalooma ikka nägupidi tunneb...

ja skeptikud muidugi vaadaku karjamaad villa vahetavate dorperite ümber - kas on siis villaga kaetud? See maha-aetav vill hajub nii ära, et ega seda kusagil näha ei olegi...

Ja nagu õppereisile kohane nii meie muudkui vaatasime, kuulasine ja küsisime ning pererahvas muudkui seletas ja näitas. Küsimus pildilt: kuidas eristada pildilt kodus olevat lambakasvatajat (2tk) külla tulnud lambakasvatajast? Vastata võib kommentaarina, õige vastuse esitaja saab kiita!

Nendest noorloomadest nii mõnedki võivad ilmselt varsti ka Eestimaa nurmedel sööma asuda (muuhulgas ka maavillaste karjamaadel) - huvi uute suguloomade sissetoomise vastu oli suur ja kontaktid loodud. 

Ja kui dorperiga piisavalt tutvutud (muuhulgas maitstud - ka meie kõige pikaajalisematele dorperikasvatajatele esimene kord teadlikult 100% dorperit süüa), siis suundusime edasi lõuna poole peenvilla loomadega tutvuma.

No ja juhuse tahtel tutvusime esimese meriinoga õhtusel praelaual. No oli seegi ikka maitsev suutäis. Aga edasi tegelesime peamiselt siiski elusloomade ja nende pidamisega seotud küsimuste käsitlemisega.

Külastasime kahte Meriino aretusega tegelevat farmi saamaks ettekujutust selle tõu aretamiset, turustamisest ja võimalustest uusi tõujäärasid Eestise tuua. Hea oli kuulda, et lisaks aastakümneid kestnud valikule lihakkasvu suunas, on nüüd taas pööratud tähelepanu ka villaomaduste parendamisele. Selleks on Arles meriinole toodud vereparandust Uus-Meremaalt, selle ristamisega loodetakse tõsta nii viljakust kui villa peensust. No eks selliseid liiikumisi soodustab ka villa hinna tõus, mis nüüd öeldi olevat 1,4-1,8 €/kg. Ilusad ühtlased loomad olid - jääb vaid õppust võtta ja järgi teha.

Ka siin sai usinasti arutletud ja uuritud ning on lootust varsti ka uut meriinoverd (sh ka Uu-Meremaalt pärit) Eestisse tuua ning siinset lambavilla paremaks aretada. 

No ja muidugi sai külastatud ka mitmeid lambatarvikute tootjaid/müüjaid ning sealt kõiksugu  teadmisi ning tavaarigi kaasa taritud. Nüüd võiks lambakasvatud taas edeneda. Loodame, et selle reisi tulemued ja teadmised ka varsti meie karjapidamises paistma hakkavad.

Ja kuis sa lambakarjas nii käid, et kogu aeg ei oleks mõni borderkolli juures, siin mõnend näited:

Saksamaa noored karjaajajad ootamas oma aega karja ajada, loomulikult laudas, lamba lõhn ninas...

Siin prantsuse kolli Aguga tutvumas. 

Kuigi vahemaad, kliimad, meetodid, eesmärgid ja mastaabid on erinevad on lambapidamine ikka lambapidamine. Ikka on palju õppida ja enesele kohandada. Nüüd on pea uusi mõtteid täis ja pea need tegudeks ei saa. Esimeseks reaalseks tulemiks sellest õppereisist võiks olla see, kui sügiseks on loodud kontaktidest saanud juba reaalne uute tõuloomade toomine Eestisse, parandamaks veelgi meie karjade liha ja villa kvaliteeti.

Tänud reisiseltskonnale a PRIAle rahastuse eest.

Mats

Hallimäelt

Kommentaarid

Liilia kirjutab 18. august 2014:

Yes, it was hard :) Best genetics and very good condition, how to choose?! Pedigree papers helped of course to find some difference, twins-singles, motherhood ability and so on.

Aija kirjutab 1. juuli 2014:

So many, so difficult to choose the best!

Kadri kirjutab 27. juuni 2014:

No ilmselgelt lõbustavad kodustes kalossides olevad kodused end sellega, et topivad tulnukatele kilesäärikud jalga :)

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon