header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
villatüübid
sisujoon

 VILLATÜÜBID JA VILLASTANDARD

Võimalusi, mille järgi villa jagada, on palju. Aluseks võib võtta villa peenuse (villakiu diameeter), villa kiu tüüpide osakaalu villakus, villa värvuse, villa pikkuse jne.



Vahest lihtsaim viis on jagada villa värvuse järgi: valge, beež, hallid toonid (helehall, tumehall), pruunid toonid (pruun, mustjaspruun), must. Muidugi ei ole tekitatud värvide loetelu lõplik – tegelikult on iga lamba vill natukene isevärvi – nii, et villa sorteerimisel värvuse järgi on detailsus iga sorteerija enda otsustada. Maailmaturul kaubeldakse enim valge villaga – seda on võimalik värvida igasse vajalikku tooni. Kohalikul turul on väga hinnatud värviline vill, mida tõestab näiteks naturaalse halli lõnga kõrgem hind valgega võrreldes.

Villasid võime tüüpideks jagada võttes aluseks villakus olevad villakiutüübid: alusvillakarvad, üleminekukarvad ja pealiskarvad. Alusvillakarvad on eriti peened ja säbarad, kuid lühikesed kiud, millel on väga head tehnoloogilised omadused (elastsus, tugevus, kohevus jmt). Ainult alusvillakarvades koosnevad villakud on iseloomulikud meriino (ja meriino tüüpi) peenvillalammastele. Üleminekukarvad on mõnevõrra jämedamad ja pikemad alusvillakarvadest. Poolpeenvillalammaste villakud koosnevad enamasti ülemineku- ja alusvillakarvadest. Suurem osa Eestimaal elavatest lammastest kuulub poolpeenvillalammaste hulka. Pealisvillakarvad on väga jämedad, pikad ja sirged. Selliste karvade esinemine on iseloomulik paljudele arhailisematele lambatõugudele sealhulgas ka tunnustamata Eesti maalambale, kelle villak koosneb tihti alus- ja pealisvillakarvadest.



Seega võime laias laastus villa kiu tüüpide järgi jagada villad kahte rühma:



1. ühekihiline villak, mis koosneb kas ainult alusvillakarvadest (meriino=peenvillalambad), või alus- ja üleminekukarvadest (poolpeenvillalambad)



2. kahekihiline villak, mis koosneb alusvillast ja pealisvillast.

Kui on võimalik lasta oma lammaste villa kiu diameetrit mõõta, siis võib villa klassifitseerida kiu diameetri ehk siis villa peenuse järgi. Maailmas on jaotus laias laastus järgmine:



1. ...-23µm meriino vill. Lisaks meriinodele kuuluvad siia hulka ka teiste peenvillalammaste villad;



2. 23-36µm nn. crossbred villad. Tegemist on poonpeenvillaga ja siia vahemikku jäävad paljud Eesti lambad;



3. 35-45µm nn. vaibavillad ehk siis jäme vill.



Nagu ikka, ei ole ka siin absoluutse tõega välja tuldud – see tähendab, et on kasutuses erinevaid klassifikatsioone, mille detailsus on kaugelt suurem kui eelpool toodud jaotuses.

Villa standard

Arenenud villatööstusega riikides olemas villale kindlad nõuded: villaklasse eristatakse kindlate mõõdetavate parameetrite abil. Sellised standardid tagavad püsivalt hea kvaliteedi villaturul, võimaldades villatöötlejatel pakkuda ühtlase kvaliteediga tooteid. Eestis hetkel kehtivaid villastandardeid pole, kuna puudub huvigrupp, kes sooviks kasutada kindla kvaliteediga kodumaist villa. Villatöötlejal on lihtsam osta villa sisse mujalt maailmast, kus villa kvaliteet on ühtlane ja omadused kontrollitud. Samuti puudub huvi lambapidajate poolel, sest kasvatatakse lambaid ju enamjaolt liha pärast – vill on vaid tülikas kõrvalsaadus ja paraku kahjumlik kõrvalsaadus.



XX sajandil kehtestati Nõukogude Eestis mitmed lambavilla standardid: pesemata peenvilla, poolpeenvilla, pooljämevilla ja jämevilla standard. Olgu siinkohal ära toodud lühiülevaated siinmail kehtinud standarditest.



Peenvilla standard on kehtestatud kord aastas pügatavatele peenvillalammastele. Sellise täiesti valge villa kiu diameeter peab villaku küljel, abal ja seljal jääma alla 25µm, kaelal ning kintsudel kuni 27µm. Villa pikkus peab jääma vahemikku 70...55mm. Sõltuvalt villa pikkusest ja villakiu peenusest jagatakse peenvill nelja klassi.



Poolpeenvilla standardis nõutakse, et vill oleks ühtlik ja kiu diameeter villaku küljel, abal ja seljal kuni 31µm. Värvuselt jaguneb poolpeenvill täiesti valgeks, helehalliks ja mitmesuguse värvusega villaks (hall, tumehall, pruun, must). Peenuse ja pikkuse alusel jagatakse poolpeenvill kolme klassi:



1. villa pikkus vähemalt 70mm, peenus 25,1...29µm;



2. villa pikkus 70...40mm, peenus 25,1...29µm;



3. villa pikkus vähemalt 40mm ja peenus kuni 31µm.



Pooljämevilla standard on kehtestatud villale, mida pügatakse lambalt kaks korda aastas. Pooljämevilla peenus villaku küljel, abal ja seljal peab jääma vahemikku 31...37µm, kiu pikkus 55...70mm. Värvuselt jagatakse pooljämevill täiesti valgeks, helehalliks ja värviliseks villaks. Eelpool toodud näitajatele vastav vill jagatakse kahte klassi:



1. pooljämevill, mille salgud koosnevad peamiselt alus- ning üleminekukarvadest ja vähestest pealisvillakarvadest;



2. pooljämevill, mille salgud koosnevad jämedamatest alusvillakarvadest ja pealisvillakarvadest.



Jämevilla standard on kehtestatud jämevillalammaste villale, mida pügatakse kaks korda aastas. Jämevillale on iseloomulik villakarvade ebaühtlikkus nii pikkuses kui peenuses. Värvuse järgi jaotatakse jämevilla valgeks, helehalliks ja mitmesuguse värvusega villaks.

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon