header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
villa omadused
sisujoon

 VILL – LAMBAVILLA OMADUSED

Villa mõiste on lai – lisaks lambavillale on maailmas teisigi loomi, kelle (pehme) karva kohta kasutatakse sõna „vill“: kašmiir- ja angoorakits, kaamel, vicunja, alpaka, angooraküülik, jakk jne. Lisaks on veel teisigi materjale, mille nimeühendisse „vill“ on sisse saanud – kivivill, tselluvill jmt. Käesolev tekst keskendub lambavilla omadustele, mistõttu sõna „vill“ on edaspidi kasutuses ainult lambavilla tähenduses.

Keemiline koostis

Vill on valguline materjal, mis keemilistest elementidest koosneb peamiselt süsinikust (C), vesinikust (H), hapnikukust (O), lämmastikust (N) ja väävlist (S). Esimesed neli on tüüpilised valke moodustavad elemendid, väävel pärineb peamiselt aminohappest (tsüstiin). Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja -sisesed rasvad). Villa struktuuri väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoliin. Veel on villa koostises mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukleiinhappe jääke.

Villakiu ehitus

Villakiu välimise kihi (kutiikula) moodustavad soomusrakud, mida on vähemalt 4 kihti. Kutiikula annab villale läike ja omab suurt tähtsus viltimisprotsessis.

Kiu sees on koorkiht (korteks), mis koosneb teadaolevalt vähemalt kaht tüüpi rakkudest – ortokorteks ja parakorteks – mis annavad villale tugevuse, elastsuse ja jämeduse. Koorkiht moodustab meriinolammaste villa kiust põhiosa ning ortokorteks ja parakorteks rakud paiknevad korrapäraselt, mis väljendub villa säbaruses.

Enamikes villakiududes (v.a alusvillakarvad) on lisaks eelpool toodutele olemas ka säsikiht ehk medulla, mis koosneb sarvestunud rakkudest. Säsikihiga villakarvad on enamasti jämedamad ja hapramad (ülemineku- ja pealisvillakarvad).

Villa omadustest

Villa omadus vett siduda (absorbtsioon) ei ole tänini leidnud täit ja kõikirahuldavat seletust, mistõttu uurimused selles vallas jätkuvad. Teada on, et villas olevad valgud sisaldavad -CO.NH- rühma ja teisi vett siduvaid rühmasid, mistõttu on tavatingimustes villas alati niiskust. Lisaks on vill võimeline niiskemasse keskkonda sattudes vett veelgi siduma. Sattudes väga kuiva keskkonda on tavatingimustes olnud vill võimeline seda niisutama, kuna villa struktuuris on vett. Tavatingimustes olnud villa sattumisel niiskesse keskkonda on see võimeline niiskust sisse juurde imema, mis aga keskkonna muutumisel kuivemaks taas kiiresti kuivab.

Kuiva villa sattumisel niiskesse keskkonda eraldab/kiirgab vill soojust. Villa küllastumisel niiskusega soojuse eraldumine praktiliselt lakkab. On kindlaks tehtud, et 1kg villa eraldab ligikaudu 160 kJ energiat, kui seda viia 40% suhtelise niiskusega keskkonnast 70%-lisse suhtelise niiskusega keskkonda. See tähendab, et villane riideese kiirgab soojust, kui liigume kuivemast keskkonnast (tuba) niiskemasse (sügisõhtu).

Staatiline elekter. Vill omab tuntavat staatilist elektrilaengut, kui suhteline õhuniiskus on alla 60...70%

Villa kulumine ilmastikutingimuste tõttu (päikesekiirgus) sõltub villa kasvamise ajal suuresti villa tüübist (ehk siis lamba tõust). Tiheda ja peene villaga meriinolamba villak saab kahjustatud üksnes kiu tipust – rohke villarasv ja rasu kaitsevad päikeskiirguse eest. Jämedakiuliste lammaste vill on päikesevalgusele paremini eksponeeritud. Päikesekiirguse tagajärjel muutub villakiud hapraks, väheneb kiu tugevus, väheneb kiu läige (tuhmistub) ja muutub värvus (kollakas).

Sõltuvalt eksponeeritusest võib päikesevalgus villa ka pleegitada. Näiteks läbi aknaklaasi tulev päikesekiirgus on lainepikkusega, mis pleegitab villa ja seetõttu muudavad toas olevad villased esemed, mis läbi akna päikesevalgust saavad, aja jooksul tugevalt oma esialgset värvi.

Loodusliku nähtava valguse pleegitavat mõju on proovitud kasutada ka villa valgendamisel tööstuses – on välja töötatud vastavad seadmed villa pleegitamiseks/valgendamiseks. Siiani ei ole väljatöötatud tehnoloogia leidnud laialdast kasutust, kuna on kallis ja vajab töös hoidmiseks erikoolitusega spetsialiste.

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon