header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Karja bioohutus ehk nakkavate haiguste leviku tõkestamine
sisujoon

Bioohutus ja zoonoosid
 
Bioohutus tähendab lihtsamas mõttes haiguste leviku tõkestamist, enamasti siis nakkushaiguste. Nakkajateks võivad olla parasiidid, ainuraksed, bakterid, viirused jm. Bioohutuse all võime mõelda ka lammastelt inimesele ja vastupidi levivate haiguste tõkestamist. Kogu see jutt passib üsna kenasti ka kitsede kohta. Haigusi saab tõkestada mandrite vahel, riikide vahel, karjade vahel, karja sees ja ka looma sees.  Ühele karjaomanikule on kõige tähtsmaks leviku tõkestamine karja sees, haiguste oma karja toomise riski vähendamine ja zoonoosidest hoidumine. Zoonoosid on haigused mis on ühised loomadele ja inimestele ning taolisi on lammastelt-kitsedelt saada küll. Õnneks meil mitte sageli.
Üsna tüüpiline on olukord, kus bioohutusele hakatakse mõtlema siis, kui on juba midagi juhtunud. Teinekord on siis juba hiljavõitu. Mida suurem on kari, seda suuremad on riskid. Kasvõi väikese probleemi toomine suurde karja tähendab päris palju tööd ja suuri kulutusi, seetõttu tuleb olla eriti hoolas. Ka käituvad paljud haigused suures karjas hoopis teistmoodi kui väikeses karjas. Eesti on paljude lamba- ja kitsehaiguste suhtes üsna õnnelikus olukorras, aga ma ei usu, et see õnnelik olukord lõputult kestab. Eriti ohtlik on olukord kuna me ei oska hädasid oodata, sel juhul ei tunne me neid ka piisavalt varakult ära, et vajadusel midagi ruttu ette võtta.
Üks terve kari on loomakasvataja jaoks ülioluline, võimaldab efektiivselt toota ja loomapidamisest rõõmu tunda. Iseäranis suurt riski kujutab enesest uute loomade karja toomine.
 

Uu(t)e looma(de) karja toomine

Sel puhul tuleb meeles pidada, et lammastel ja kitsedel on palju ühiseid haigusi. On ka teisi loomaliike, kes võivad lammastele või kitsedele ohtlikke haigusi kanda (tuues karja uue kassipoja, on oht, et ta saab teie lauda hiirtelt toksoplasma nakkuse ja levitab siis seda rõõmsasti ka hulganisti keskkonda, eks heinalakk on tore soe ja pehme koht kassipojale). Kuigi loomad ostes paistavad enamasti head välja, ei tähenda see ilmtingimata, et nad mõnda ebameeldivat haigust ei kanna.
Seetõttu on oluline müüjalt küsida erinevate haiguste kohta. Hea oleks ka rääkida karja teenindava loomaarstiga. Karja tervislikust seisundist ülevaatuse saamine on ostja tähtis ülesanne. Kuigi karjad, kes ei ole palju loomi sisse ostnud ja geneetilist baasi parandanud tunduvad meile aretuse seisukohast vähehuvitavad, on nad bioohutuse mõttes väga sageli parimate karjade hulka kuuluvad, seda vähemasti hetkel Eesti tingimustes. Ohutum on kindlasti osta loomi karjadest, kes ka jälgivad tõsiselt bioohutuse reegleid.

Eesti tingimustes ei ole laatadelt või oksjonilt ostmine väga levinud, aga eks üritatakse meilgi seda müügiliiki arendada. Siiski ei ole soovituslik ainult laadamulje põhjal loomi osta. Parem on karjas kohapeal käia, mis annab kindlasti parema ülevaate kogu karja tervislikust seisundist. Ja kohapeal olles ei maksa piirduda aja puudusel vaid müügiloomade vaatamisega vaid omanikult lahkesti paluda näha ka ülejäänud karja. Pealegi on lamba- ja kitsekasvatajad meeldivad inimesed, nii möödub aeg toredasti ning kasulikult üksiti.

Kui te ostate omale uusi loomi, siis ostke võimalikult vähestest karjadest, see vähendab haiguste leviku riski. Sageli koondutakse väiksemate karjade korral nn jääraühistutesse, kus kehtivad samad tervisenõudmised ja kus kõik uued tegevused eelnevalt kokku lepitakse. Selline ühisus võimaldab isasloomade sisseostmise sagedust vähendada ja ühte looma pikemalt kasutada. Koostöö saab põhineda vaid täielikul usaldusel ja partneritest hoolimisel. Ka mitmete muude teenuste ostmine võib niiviisi soodsamaks osutuda: söödavarumine, mineraalid, pügamine, konsultatsioonid jne.

Kui selles karjas, kust te loomi plaanite osta, esineb lonkamist, mädanikke, köhimist, karva väljalangemist, kärnasid, kõhulahtisust või midagi muud teid häirivat, siis üritage kas ise või kellegi abil välja selgitada probleemide põhjused ja aru saada, kas see võib midagi nakkuslikku olla.
Kindlasti tuleb korralikult üle vaadata need loomad, kelle olete ostuks välja valinud. Jalad, välissuguorganid, nägu, nahk, villak on põhilised piirkonnad, mida saate lihtsamalt vaadelda.
Ostes noori loomi, vaadake üle ka mõningaid vanu, et saada ettekujutus, kuidas nad teil mõne aasta möödudes välja hakkavad nägema. Palju infot karja tervisliku seisundi kohta annab ka suguloomade keskmine vanus. Kui loomi tuleb haiguste tõttu kiiresti asendada, siis on keskmine vanus suhteliselt väike ja maksab uurida, miks?

 

Uute loomade eraldi hoidmine

on väga oluline. Nad peaksid olema eelistatult siseruumides, mida on vajadusel lihtne puhastada – desinitseerida. Isolatsiooniaeg võiks olla vähemalt 2 nädalat, aga parem on 4 nädalat. Karantiini rakendamine on otseselt seotud hinnatava riski suurusega, mis omakorda sõltub karjast, kust looma(d) ostsite ja teie enda karjast.
Karantiin on ideaalne aeg teostamaks parasiitide tõrjet ja uurida selle tulemuslikkust. Eestis on ilmselt hetkel üks tõsisemaid terviseriske välis- ja siseparasiitide, sealhulgas ravimitele resistentsete populatsioonide sissetoomine. Selleks on hea tõrjet teha üheaegselt kahe erineva ravimrühma esindajaga, et kindlamini kaasatoodud parasiitidest vabaneda.
Karantiinis saab ka sõrahoolduse ning vajadusel pügamise korraldada, ka sel moel võivad mõned mured paljastuda.
Ka orf võib sel ajal välja lüüa. Ning mõningad teised nakkushaigused, seotuna transpordist ja keskkonnavahetusest tingitud stressiga.
Üks võte karantiini ajal on oma karja noorte tapaloomade ja uute loomade tihe koospidamine, sellisel moel saab mõningate nakkushaiguste väljalöömist jälgida. Kui teie karja loomadel mingeid muutusi ei teki mõne nädala jooksul, siis on juba kindlam uued loomad põhikarja juurde lasta.
Kui teil õnnestub isoleerimiskoht mõnda teise hoonesse või lausa teise majapidamisse rajada, siis on riskid veelgi väiksemad.
Karantiinist oma karja võite lasta vaid terve(d) looma(d).


Haigused, millest tasuks hoiduda

Parasiidid
Välisparasiidid
peamiseks tülitekitajaks on raudkärbes. Teda on suhteliselt kerge leida, aga ka tõrje ei ole kõige tülikam. Aga kui ennast suuremasse karja sisse sätib, siis omanik tunneb seda oma tööajast ja rahakotist. Raudkärbes ei tule lepavõsast vaid teiselt lambalt!
Ka hulgaliste väividega asustatud looma ei ole hea karja tuua, kuigi arvatavalt on kõik karjad mingil määral väiviga asustatud. Aga uusi ja teie loomadele võõraid pole vaja liigselt lisada.
Igasugused lestalised: korioptes (Eestis levinud- enamasti sõrapiiretel, munandikottidel), sarkoptes (võib peapiirkonna kärnasid põhjustada – ei tea et Eestis oleks diagnoosinud), psoroptes (lamba sügelised – arvatavasti Eestis ei esine, väga tülikas haigus; loodan, et niipea meile ei jõua)
Siseparasiidid
kui teil pole probleeme paelussiga, siis maksaks hoiduda ka neid hulganisti sisse toomast.
Kui teil pole probleeme maksakaaniga, siis maksaks ka maksakaanist hoiduda. Nii väiksest, kui suurest.
Kui teil mõni ümarussiliik tõsist muret ei tekita, siis on parem neid ka mitte juurde tuua. Ümarusside puhul on tõsisemaks ohuks ravimresistentsete usside karja toomine. Sel korral võite mõne aasta pärast olla tõsises hädas parasiitide tõrjega.
Kitsed ja lambad jagavad enamust parasiite, rakendage ühtset tõrjeskeemi.

Maedi-Visna
ei ole küll karjuvalt äge haigus, aga kui teil seda pole, siis pole vaja ka seda hankida. Mõningates karjades sätib see viirushaigus ennast kenasti sisse ja põhjustab üsna suuri tervislikke ning majanduslikke kahjusid. Eestis on mitmeid MV viiruse suhtes uuritud karju, kus pole seda haigust avastatud, seega on need karjad suure tõenäosusega MV vabad. MV puhul tuleb arvestada, et sama viirus, küll sageli erinevad (aga vastastikku ülekanduvad) tüved, põhjustavad kitsedel haigust, mida nimetatakse CAE – kitsede artriit-entsefaliit (liigese ja ajupõletik). Nii, et oma vabasse kitse või lambakarja peate ostma mõlema liigi uuritud esindajaid.

Kaseoosne lümfadeniid ehk pseudotuberkuloos (CLA)
lümfisõlmede mädanikega kulgev haigus on Eestis diagnoositud. Ettevaatlik peate olema avastades loomadelt mädanikke. Osa loomasid põeb haiguse sisemist vormi, mida teil ei õnnestu avastada. Ühine haigus lammastel-kitsedel.

Lammaste nakkav kopsukasvaja (ovine pulmonary adenocarcinoma) 
iseloomustub enamasti keskealisel lambal hingamisraskustega ja tüüpilisemaiks tunnuseks on rögisevad hingamishelid ja kui lammas tagakehast üles tõsta ning pea alla rippu jätta, siis on poole minuti kuni minuti pärast märgata tubli vedeliku voolu ninast. Eestis diagnoositud.

Skreipi
pole Eestis tüüpilise vormina diagnoositud. Atüüpilist vormi on paar leitud.

Sõramädanik (footrot)
otsisime seda paar aastat tagasi Eesti lambakarjadest, aga ei suutnud leida. Sellegipoolest tuleb olla tähelepanelik, kuna Euroopas üsna levinud haigus ja sissetoomine poleks eriti suur ime. Tabandab üliedukalt ka kitsi ja kitse puhul tõrje ülitülikas, mitte, et ka lamba puhul see kerge oleks.

Sinikeel (bluetongue)
ehk lammaste katarraalne palavik. Eestis pole veel diagnoositud. Kitsed on samavõrra nakatuvad.

Orf
ehk pustulaarne dermatiit. Esineb Eestis erinevates vormides. Avaldub tüüpilisena poegimisajal. Sel ajal karja külastades on ka paremini näha. Kui satute karja loomade ostmise ajal, siis ei pruugi kliinilist pilti näha. Ka kits tabandub.

Seenhaigus (ringworm)
enamasti tülitab lammast trihhofüüt, sel korral ringjad karvutud laigud näol, jalgadel. Ka kits põeb.

Nakkav keratokonjunktiviit ehk silmapõletik (pink eye)
peamised põhjustajad klamüüdia ja mükoplasma. Avalduvad ebasoodsates keskkonnatingimustes – stress, tiheasustus, külm ilm, tuuline, niiske, tolmune. Lambad ja kitsed.

Johne’i haigus ehk paratuberkuloos
krooniline haigus, mida esineb enamuses Eesti lambakarjades nagu me uuring suure tõenäosusega näitas. Suureks probleemiks on kogu maailmas selle haiguse diagnostika. Mingeid erilisi kaitsemeetmeid on raske rakendada. Kitsedel põhjustab enamasti rohkem probleeme kui lambal.

Nakkav munandimanusepõletik (ovine contagious epididymitis)
ehk brutsella ovis’e poolt põhjustatud nakkus isasloomadel, emastel kliiniliselt enamasti ei avaldu. Ei tea, et Eestis oleks diagnoositud. Euroopas esineb.

Ensootiline abort (ovine enzotic abortion)
klamüdofiila abortus’e põhjustatud lammaste ja kitsede nakkav abort. Mitmetes maades peamine abordipõhjustaja väikemäletsejatele. Eestis ei tea, et oleks diagnoositud ja hea, et pole.

Abordid
põhjustatud  kampülobakteri, toksoplasma, brutsella, koksiella jt tekitajate poolt


Loomadega ringi liikumine
Näitustel käik on loomadele riskiks haiguste levikul. Käies oma loomadega väljas proovige vältida otsest kontakti teiste loomadega ja kontakti pindadega, millega teised loomad kokku puutuvad. Võtke kaasa oma inventar söötmiseks-jootmiseks. Ka näituselt tagasi tulles hinnake riski ja vajadusel hoidke kaasas käinud loomi mõnda aega eraldi.


Teie loomapidamist külastavad inimesed
Suurimaks riskiks on inimesed, kes paljudes loomapidamistes tööd teevad:
Loomaarst – peab olema teadlik haigustest ja võimalikest ülekandmise riskidest. Kui teid midagi häirib, andke sellest kindlasti teada.
Pügaja – võib olla haiguste levitajaks karjade vahel või karja sees. Suurim risk ehk välisparasiitide, pseudotuberkuloosi, seenhaiguse levitamiseks. Pügaja peaks silmas pidama hügieeninõudeid nii enda riiete kui varustuse osas. Pügades noori lambaid enne väheneb enamasti mädanike levitamise risk.
Loomade transpordiga tegelevad inimesed ja veokid on riski allikaks.
Üleüldiselt inimeste liikumine karjas – Eestis on ilmselt suhteliselt vähe selliseid ülekantavaid haigusi, mida inimene oma riietega levitada saab, aga neid on. Iseäranis kui te teate, et külastajad on eelnevalt teisi, teile tundmata tervisliku seisundiga karju külastanud. Väljaspoolt Eestit tulnud inimesed, kes on seal ka loomapidamisi külastanud ei tohiks mitme päeva jooksul loomade ligi pääseda.


Hügieeninõuded oma karjas
Enamasti on loomapidamistes ka kassid. Kassid on enamjaolt toksoplasma levitajaks enda esmasel kokkupuutel selle organismiga, so noores eas, kui nad söövad haigustekitajad mõne hiirega sisse. Siis eritavad nad tekitajaid mõne nädala jooksul. Edaspidi oma elus pole kassid toksoplasma levitajad, va juhul kui nad juhtuvad erinevatel põhjustel olema mitte immuunokompetentsed. Ehk siis – täiskasvandu, terved kassid on head näriliste piirajad ja ei pea olema süüdistatud toksoplasma levitajatena.
Surnud loomad tuleks võimalikult ruttu koristada. Iseäranis suurt tähelepanu pöörata abortidele. Nii looted, kui ema tuleks eraldada ülejäänud karjast. Ka päramised tuleb koristada.
Hukkunud loomi koertele söötes tuleks need eelnevalt kuumutada või teinekord piisab ka külmutamisest. Metsloomadele korjuseid söötes tuleb arvestada, et sellega koolitate neid loomapidamise juures käima ja teinekord võtavad nad mõne looma, keda te ei sooviks neile anda.
Oma karjas resistentsete parasiitide resistentseks mitte koolitamiseks pidage meeles, et kitsedele andke pooleteistkordne lamba ussirohu doos!


Üritage säilitada võimalikult suletud karja
Alati kaaluge põhjalikult uute loomade karja toomise vajadust. Lammastel-kitsedel pole kunstlik seemendamine meil eriti levinud, aga sageli aitab see tuua uut geneetilist materjali ja vältida paljusid riske, mis kaasneksid uue isaslooma toomisega. Karja suurendamise soovi korral eelistage seda teha oma noorloomadega. Mõelge jääraühisustele. Samas hoiduge jäära roteerimisest karjadega, kelle tervislikust seisundist teil aimu pole. Vältige loomade laenutusi teile teadmata või teada, aga probleemsetesse karjadesse. Samamoodi tundmatute või probleemsest karjast pärit uttede enda karja paaritama toomist tuleks vältida.
Kui te soovite teha toiminguid, mille puhul te pole kindlad ohutuses, siis otsige abi loomaarstilt.
Lõpetuseks peab tõdema, et kas õnneks või õnnetuseks ei saa lambad-kitsed kunagi elama tingimustes, kus elavad linnud-sead. Aga mõistlikkuse piires peame meiegi jälgima bioohutust, et endale mitte ise hädasid kaela tuua.

 

Veidi zoonoosidest

Lambalt-kiselt on inimesel võimalik saada erinevaid hädasid. Nee jagunevad kaheks: nakkuslikud ja mehhaanilised ohud. Mehhaanilisi vigastusi aitavad vältida õiged töösüsteemid, töövõtted ja ettevaatus. Kuigi väikemäletsejad on väiksed, võivad nad põhjustada tõsiseid traumasid. Iseäranis ei tohi unustada isasloomi! Ükskõik, kui head nad poleks.
Bioloogilistes riskidest on ühed ohtlikumad erinevad abortide tekitajad. Väga ettevaatlikud peavad seal juures olema lammaste-kitsedega tegelevad rasedad naisted. Seda eriti poegimisajal. Aborditekitajad, mis inimeselegi ohtlikud: koksiella, brutsella, listeria, kampülobakter, toksoplasma, klamüdofiila. Neist koksiella on Q-palaviku põhjustaja. Inimestel avaldub enamasti gripilaadsete tunnustega. Võib aga ka põhjustada ägedat kopsupõletikku ja osutuda ka eluohtlikuks. Kesk-Euroopas ette tulev terviserisk. Hollandis tapeti selle haiguse tõttu mõne aasta eest kümneid tuhandeid kitsi.
Inimesele nakkav on ka lammaste pustulaarne dermatiit ehk orf. Tabanduvad peamiselt lapsed, aga ka täiskasvanud. Oluline on hügieenist kinnipidamine loomade juures, kellel on kliiniline haiguspilt.
Kindlasti on veel nakkav nahahäda seennakkus. Ka lamba sügelised võivad inimesele nakata.
Erinevad kõhulahtisuse põhjustajad on ka inimesele ohtlikud: krüptosporidia, salmonella või e. coli 0157:H7


Ants Kuks

loomaarst, lambakasvataja

ECSRHM resident

 

 Selle materjali kirjutamisel on abiks olnud internetilehekülg nimega „sheep101”, kes valdab inglise keelt, lugegu, on huvitav ja paljudes asjades head ülevaadet pakkuv lambalehekülg Ameerikamaalt.

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon