header
           

Avaleht
joon
Meist
Avatud talud 2017
MTÜ Maavillane
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Viltimisteenus
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Vildid
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
kasulikku
villavabrikud
pügajad
lambakasvatajad
parkalid
köösneritööd
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
Dorper
sisujoon

Dorperi lammas




Rõõmu talu lihasuuna sugujäärad on dorperi tõugu ning dorperi veri voolab ka enamiku põhikarja uttede kasuka all. Dorper on ilusate lihavormidega kiirekasvuline lihatõug, kes ajab villa ise maha ega vaja seega pügamist. Uted on väga heade emaomadustega ja poegimised on erinevalt mitmetest teistest lihatõugudest kerged, sest talled pole massiivsed. Tõug sobib hästi Eesti tingimustesse, kuigi on algselt aretatud Lõuna-Aafrikas.

Dorperi lühiajalugu viib tagasi eelmise sajandi keskpaika, mil senised rasvasabalambad ei suutnud Euroopa lihaturul enam konkureerida ja Lõuna-Aafrika kasvatajad vajasid uut vähenõudlikku hea lihavormiga tõugu. Aretuses kasutati kohalikku rasvasabalammast, pärsia mustapealist lammast (rasvasabaline kõrbelammas Araabiast) ja dorsetit.







Teisel aretussuunal ristati eelpoolnimetatud tõuge meriinoga ja saadi rohkem valgeid variatsioone. Kujunesid välja mustapealine dorper ja valge dorper. Ühe nimevariandina pakuti valgele tüübile välja dorsian, aga jäädi hiljem siiski dorperi juurde.





Hindamise aluseks on samad tõustandardid v.a. pigmentatsiooni ja värvuse osas. 

Dorperi lammas näitas peagi, et suudab edukalt sigida ja hästi juurde võtta väga rasketes tingimustes Lõuna-Aafrika kliimas on tavalised pikad kuivaperioodid ja suur kuumus, samas leidub piirkondi, kus esinevad miinuskraadid ja sajab lund. Dorper on nüüdseks tõestanud, et tuleb toime nii Kanada raskes talves, Inglismaa niiskuses kui Austraalia põuas. Dorper on "lihtne lammas". Ta pole sööda osas nii valiv kui teised hea kaaluiibega tõud ja on võimeline viljastuma sõltumata aastaajast. Pärsia lambalt päritud hea sigivus võimaldab dorperil paaruda ka näiteks kaheksakuuliste intervallidega. Dorper talub hästi verdimevaid putukaid ja on teiste lihatõugudega võrreldes haiguskindlam.















NB! Dorperit ei ole vaja pügada. Selle tõu omapäraks on isevahetuv villakasukas, mis langeb ilma soojenedes ise maha. Villa vahetamise ajal näevad loomad kentsakad välja, sest pikk vill säilib seljal tihtipeale veidi kauem kui kõhul. Kõht on enamasti juba sile, kui seljal turritavad veel pikema villa tordid. Uus villakasukas on piisavalt pikk, et kaitsta looma otsese päikesekiirguse ja putukate eest. Samas piisavalt lühike, et poleks palav.






Kõik need omadused on teinud dorperi tõu väga populaarseks maailma lambakasvatajate hulgas. Väga palju on dorpereid Ameerikas, aga ka Inglismaal, Austraalias, Uus-Meremaal jne. Viimastel aastatel on dorper jõudsalt levinud Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna-Aafrikas on dorperist saanud arvukuselt teine tõug (10 miljonit).







Dorperi jäärad kaaluvad enamasti 80-100kg, uted 60-75 kg. Tõugu iseloomustavad kerged poegimised (paras sünnikaal) ja väga head emaomadused (piimakus, hoolivus, palju kaksikuid). Dorperi liha on kõrgekvaliteediline ja lihakeha vormikas. Nende loomade nahka hindavad kõrgelt nahatoodete valmistajad, sest pärsia lamba geen annab nahale vastupidavuse ja elastsuse.







 

Rõõmu talus sündisid kevadel juba 100% dorperid. Kasutasime eesti tumedapealistel uttedel ja eelmiste aastate dorperi ristanditel kuue erineva põlvnemisega puhast tõugu dorperi jäärasid. Meie jäärad on pärit Saksamaalt, kust tõime viimati suguloomi 2016 aasta augustis. Selle aasta alguses tulid meile ka esimesed uted Walesist.

Pooleverelised dorperi talled eesti tumedapealistel lammastel sünnivad enamasti musta värvi. Vaid mõnel leidub väiksemaid vöi suuremaid valgeid laike. Esimene ristamine veel tõule omast villavahetamist ei käivita ja annab meile seega väga head musta villa.  Vill on küll lühem kui teiste noorlammaste oma, samas annab dorperi ristandlammas oluliselt peenemat villa kui eesti tumedapealine lammas – värvilise ja peenemana on vill kohalikul turul palju kergemini müüdav. Ka nahad on väga ilusad.

Teine ristamine annab juba villa vahetavad noorlambad. Vill hakkab vahetuma enamasti aastaseks saanud noorlammastel teisel elukevadel. Ka veel vahetumata villaga nooruttedega oli poegimisajal lihtne - kõhul ja jalgadel on vill lühike ega varja udarat. Saba on lühike.

 

Teine ja kolmas ristamine andis meile juba täiesti dorperi välimikuga loomi, samas ka väga põnevaid kirju villakuga loomi. Talled on kohe sündides aktiivsed, kasvavad kiiresti ja on heade lihavormidega. Seejuures ei vaja dorperid intensiivset lisasöötmist ja väärindavad suurepäraselt looduslikel rohumaadel kasvavat sööta, mida võisime võrdluses oma teiste lammastega näha - dorperid olid tunduvalt "tihkemad". Dorperite sigivus on väga hea, ka noored uted tiinestuvad korralikult ja kasvatavad tugevad järglased.

Kokkuvõtteks võib kindlalt öelda, et senised kogemused dorperiga on head ja julgustavad selle tõuga jätkama. Dorperi lammas sobib suurepäraselt rohupõhise, ekstensiivse, vähe töömahuka lambapidamissüsteemi tingimustesse.

Dorper on hea ema-lihalammas.

 

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
Käesolev koduleht on loodud Valgamaa partnerluskogu toetusega LEADER programmi rahadest. Täname!  ...

Loe edasi...

joon