header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Hallimäe talu
Rõõmu talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
2011
sisujoon

Vallutusretk Lätti e. Aitu diena 2011

Eile hommikul suundus Maavillase delegatsioon Lätti Ruhja (Rūjiena) kanti lambapäevale. Läti Lambakasvatajate Ühing korraldas seal jäärade hindamist ja oksjoni. Eelmisel päeval toimus ka hulk seminare, aga maavillased sinna ei jõudnud, sest Rõõmu talu uus kemmerg oli vaja sisse õnnistada. Teine suur põhjus Lätti sõita oli meie kauaplaanitud käik Ruijena lähedal asuvasse enam kui kahesaja aastasesse Konu villaveskisse.
Igatahes oli eestlasi Ruhja kogunenud nii Harjust kui Saarest, ja eks see Ruhja meile muistsel ajal ka kuulus:)  Sakalamaa piir vastu liivlaste alasid kulges arvatavasti  mööda Asti (Burtnieki) järve põhjakallast ning ida pool mööda järve suubuvat Säde (Seda) jõge. Võta nüüd kinni, kas sai väljamaal käidud või mitte.

 Ja kuna me sinna lambapäevale ikka lambaid vaatama läksime, siis ka lammastest keda seal nägime.  Põhiliselt oli väljas ikka Läti tumedapealine, Oxford Downi on ka Lätis vist päris palju kasutatud. Veel oli Romanovit  ja Saksast toodud lihameriinot; Rõõmu rahva rõõmuks ka Dorper.

Tore oli näha ka Jakobi lammast e. nelja sarvega lammast. Teda on peetud pikka aega Inglismaal, aga tegelik päritolu on vist segane. Arutasime Matsiga, et mis on sellise looma kasvatamise eesmärk - atraktiivne lemmikloom-muruniiduk? - tõenäoliselt see nii ongi. Tallede vill paistis küll pehmepoolne, aga jäär, mida katsuma küündisin, oli vana karm nuustik ise. Pärast lugesin internetist, et nende vill on käsitsi ketrajate poolt hinnatud, võta sa nüüd kinni. Igatahes vana jäära villa põhjal ei tasu arvamust kujundada.

 

 

 

 

 

 

 

Selle 100% Läti tumedapealise üle olevat nad väga uhked. Kõrval pildil Romanov.

Alumisel pildil üritatakse oksjonil müüa lihatõugu Meriinot. Kuuldavasti oksjonil nad kaubaks ei läinud. Ei Eestis ega ka Lätis pole oksjonil kauplemine harjumuspärane. Pigem ikka minnakse ise farmi kohale ja valitakse jäär välja.

Rõõmu talu jäi veel lambajuttu ajama, kui me Hallimäe rahvaga villaveski külastuse ette võtsime. Villaveski uksed olid avatud, aga esimesel ringkäigul ei suutnud me tuvastada ei villavabriku olemasolu ega ka pererahvast. Olime päris nõutud - turiste liikus küllaldaselt ringi, aga kus siis on need villahunnikud ja "Reet" kes roomaks ringi vanade masinate vahel...? Lõpeks leidsime külalistemaja köögist ühe proua, kes saatis meid lätikeelsele ekskursioonile sappa. Jutust suurt aru ei saanud, aga lõpuks avanesid ka need uksed, mis meid huvitasid. Tegemist on ainsa veskiga Lätis, mis töötleb nii teravilja kui villa ja seadmed, mis seda  tööd teevad, on enam kui 100 aastat vanad. Tegutsevad nad aastaringselt, st et saaks ka talvel oma villakotiga sinna sammud seada. Nende kahjuks räägib see, et teevad vaid ühekordset lõnga ja villavatti. Teenuse hinnad on vastavalt 5 ja 3 latti, kui ma nüüd ei eksi. Ühekordne lõng paistis päris ühtlane olevat. Miinimum kogus on kaks kilogrammi. 
Ise nad kasutavadki peamiselt villavaipa, millest õmblevad tekke ja patju.

 

http://konudzirnavas.eclub.lv
http://www.konudzirnavas.lv

 

 

Ei saa me läbi Lätita e. järgmisel aastal võiks uuesti minna ja loomad ka kaasa võtta.

Lilian Ala-Mähklist

Loodetavasti Hallimäe ja Rõõmu rahvas lisavad täiendusi.

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon