header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Hallimäe talu
Rõõmu talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
2011
sisujoon

Pagana takjad

 Kui kasvatad lambaid eesmärgiga saada head villa (ehk siis villalambaid), siis on väga oluline tagada villa puhtus. Villa aga rikub peamiselt kõiksugu taimne praht, mida lammas kogub oma villakusse talvesöödast ja suvisel ajal karjamaalt. Nii ongi suvine villalammas lopsakal looduslikul rohumaal tihti maru keeruline pidada. Meiekandi peamised vaenlased villale on Harilik maarjalepp (selle auks on ka meie ettevõtteks OÜ Maarjalepp) ja Villtakjas.

Mõlemad on ikka tõelised nuhtlused - kui aga villakusse kargavad, siis nemad ka sinna jäävad ega taha miski valemiga enam villast eemalduda. Palju aitab küll villa tugev kraasimine (noppimine on paarisaja kilo villa puhul suht lootusetu ettevõtmine) aga ka Süvahavva Reeda kannatus katkeb ükskord... Kui tahta teha aga vilditud täisvillakut, siis seal ei või olla kumbagi kurja seemet...

Ja sellel aastal on takjasaak suurepärane - osad karjamaad on muutunud nagu takjapõldudeks kohe... Seet teeb eriti nõutuks kuna olen takjatega aastaid karmilt võidelnud - kaheaastase taimena temast korraga lahti ei saagi. Nimelt kasvatab takjas esimesel aastal ainult lehed, õievarre aja püsti aga teiseks aastaks. Õievarre lõikamine/söömine takjat õitsmast ei takista - esimesel aastal kasvatatud juur on väge täis ja ajab kohe terve pundi madalamaid õievarsi välja (sama teeb muide ka maarjalepp). Nii olenga ma peamiselt lootnud kogu taime koos juurega välja kiskumisele - ootad vihmajärgset päeva ajal kui õievars on juba tugev - sasid taimest kinni ja tõmbad reo välja. Teoreetiliselt peaks kaheaastasest taimest nii kahe aastaga jagu saama aga... Nüüd olen kolm suve võidelnud - tulemuseks takjauputus. Kust kurivaim kõik need takjad ennast sinna on sokutanud??? Aga see ei ole üksnes minu karjamaal nii - ka kõi ümbruskond on sellel aastal tihedalt takjat täis - takjas on silmatorkavalt rohkearvulisem kui muidu. Miks - ei tea...

Maarjalepaga on senini vähe paremini edenenud. Sellelgi ei aita mahalõikamisest/närimisest (lammas sööb nii takjat kui maarjaleppa, viimast isegi meeleldi), kuna seepeale kasvab juurest lihtsalt uus vars ja õisik. Siiski on Maarjalepp võidetav kui lihtsalt sõrmedega piki vart libistades õied ja seemned ära tõmmata. Maarjaleppa mu karjamaadel väga palju ei kasva, ja seetõttu on senine võitlus suht tulemuslik (vähemalt nii näib...).

loodus on kiuslik

Looduslikel karjamaadel loomade pidamisele mõeldes sai villalamba tõugu valides välditud ka pikkavillalisi tõuge (kuigi nad on kohati maru atraktiivsed), sest pikk rippuv vill läheb ilmselt takjaga eriliseks pulstiks, millega suurt midagi pääle hakata ei ole. Eelistasime lühikese, kuid peene ja väga tiheda villakuga meriinosid. Eks näis...  Eks palju aitaks nende taimede vastu ka portsjonhaaval karjatamise asendamine püsivalt kasutatava ja tiba ülekarjatatud madalmuruse kopliga, kus lammas terve suvi pidevalt peal sööks, samas toob see kaasa rohkem parasiidiprobleeme ja keerukama söödajaotuse karjatamise perioodi lõikes (kevadel palju rohtu, vähe lambaid, sügisel jälle talled suured aga rohi enam suurt ei kasva..). Igatahes mõtlemisainet siin on.

Eile aga istus koos Maavillase lambakomisjon (va Lilian, kellel oli põhjusega puudumine) ja valis välja sellel sügisel müüki minevad Dorperi ja Meriino ristandjäärad. Meriionode puhul jälgisime peamiselt: a) head peent villa; b) kena keha ja lihavormi; c) põlvnemist välistamaks emapoolset pealiskarva pärandumist. Dorperitel oli peamiseks muidugi kena lihavorm ja kiirem kasv (aga ka kaunis välimus - need lapilised on ikka ilusad küll). Nüüd on siis müügijäärad võõrutatud ja omaette karjas, kust saab tulla enesele tulavas(t)eks aasta(te)ks sugulooma valima. Ka tallede juurdekasvule sai eile mõõt peale visatud ning pole laita - ilma lisasöödata (vaid looduslikul karjamaarohul) on talled kosunud 2,5 - 3 kuuga 25 - 35 kiloseks. Sealjuures peab kiitma, et Meriino ristandid ei ole kasvus mitte viletsamad vaid on suured nagu mürakad! Igatahes on müügikari silmale lausa lust vaadata.

Loomulikult hõivasid noored jäärad meie talu "väliköögi". Vaadet sealt alla õuepoole võid aimata siit. Pruunid ja lapilised jäärad on 1/2 ning 3/4 dorperid, valged 1/2 meriinod.

 3/4 dorper ja poolevereline meriino kõrvuti logelemas.

Tulevane villaparandaja päikeselaigus.

Homme olen Voki külas Võromaal ja näitan Võrumaa põllumeeste päeval kuis lammast pügada ning osalen ka vastaval võistlusel. Loodan, et hommikul kõik klapib ning ma saan ka mõne voonakese näitamiseks kaasa haarata. Suurem osa lamburite mõtteid on aga nädalavahetusel seotud hoopis Lätimaaga, kus Ruhjas saavad toimuma läti lambakasvatajate päevad - kaks päeva, palju lambaid ja jääraoksjon. Ehk jõuan pühapäeval ka sinna.

 

hääd und

mats

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon