header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
2011
sisujoon

Niitmised

Eile sai tehtud kiire lõpmäng sellekevadiste lambapügamistega. Olin küll arvestanud, et läheb nii laupäev kui ka pühapäev aga poolest päevast ei pidanud närv ikka vastu ja lasin kuni päikese loojanguni, et saaks aga kaelast ära... Viimase lamba pügasin tohutus sääskede-kihulaste parves pooleldi käsikaudu - oli päris hämar (kell oli 11 läbi) ja toss väljas. Aga tehtud ta sai,  öösel kell 2 kobisin voodisse ja olin rahul - pügamised tehtud!

tegelikult ei tohiks veel lõpetada - nüüd kus vorm hea. Kui veebruaris pidulikult pügamishooaega alustasin, siis esimese päeva esimese 26 lammast võtsid kehalt kõik - praktiliselt ei suutnud lõpuks enam püstigi püsida - kogu jõud oli otsas ja selg lõi tuld välja. Eile pügasin kokku 73 lammast ja jalad olid lõpuks ikka väsinud - seljal aga polnud viga midagi... Kuis sa lõpetad kui vorm hakkab just ilmet võtma. Samas tuleb ikka tunnistada, et muud tööd ootavad... Ja tegelikult ei loo ma erilist kujutelma endale, et suvel keegi hädaline ei helista ja pügama ei kutsu - küllap ikka juhtub... Terad tuleb hoida teravana.

Sellised pool-suvised pügamised on tegelikult vastikud - kutsun üles - pügage oma lambad märtsi lõpp-aprill-mai esimene pool. Arvan, et lambale on parem kannatada need paar jahedamat ööd, kui kogu jama, mis kaasneb suvise püguga. Eilegi olin kohati hädas lammastega, kelle keha ei pidanud suure kuumaga pügamise väntsutustele vastu - väga halb on pügada kui pead muretsema, kas lammas seda üldse üle elabki... Paks vill seljas, palav päev, kõht tihedat ristikut täis, siis pannakse istuli ja hakatakse pügama = lugev lõõtsutamine, suu vajub mingil ajal lahti, tatt paks, keel ripakil, silmad pahupidi... Kui õigel hetkel tähele ei pane (kogu pügamise lambale näkku ei vaata), siis võib lammas vaikselt äragi surra... Lisaks veel suvisese pügamisega see, et villa eemaldamine avab mõnusa söömalaua igasugu vereimejatele. Ning suvisesed sisselõiked võivad väga kergesti muutud õige pahadeks. Ei - suvi ei ole pügamise aeg.

Sügisel - septrembris asun aga jälle pügama - suvine vill on ikka see kõige parem.

Nüüd panen pügamismasina kohvrisse ja kinnitan niiduki traktori külge. Homme läheb me holhoos lippude lehvides silo lõikama.

rääk pakki

mats

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon