header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Hallimäe talu
Rõõmu talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
2012
sisujoon

Sügisesest pügamisest

 Terve suve olen olnud maavillase lehelt eemal - kuna fotokas on katki ja uut pole ostnud, siis on ka virtuaal uudiste edastamise kuidagi piinlik - ei ole pilti lisada. Ega ole nüüdki...

Siiski - töö tahab tegemist.

Kätte on jõudnud sügisene lammaste pügamise aeg ja kuna telefonitsi on hulga küsimisi, siis peaks miskit ikka ka veebi kirjutama. Proovin siis olulisema siia kirja saada.

I Kõiki lambaid sügiseti pügama ei pea. Pügamist tahavad vaid need lambad, kellel villakasv on nii kiire, et kevadeks on kiu pikkus juba 10 cm ja enamgi. Sellist villa mei maa villavabbrikud töödelda reeglina ei taha ja ei suuda. Lisaks läheb vill tihti ka nii pulsti ja tokerdama, et vaid kevadeti pügades tuleb kogu villak lihtsalt ära visata. Lisaks sellele võiks sügisel pügada ära ka maalammaste (ja sarnaste kiire villakasvuga lammaste) noored jäärtalled, kellel mihklipäev tulemas. Selline pügamine võimaldab kuu aega pärast pügamist nülgida noorelt jääralt kena naha, mida parkalid oskavad ehk väärindada. Kui vill jääb nahal üle 5 cm pikk, siis enamus parkaleid pügab selle maha ja tulemuseks on üsna näotud nahad (siiski on õnneks ka parkaleid kes pika villaga hakkama saavad).

Osades karjades pügataksegi lambaid vaid sügiseti - kui poegimine on talvel ja vahetult enne seda lammast pügada ei saa/ei taha, siis saab sügisese pügamisega tulevasele emale natuke mõistlikuma soengu selga ning talled ei pea udarat paksust villast taga otsima. Selline pügamise ajastus sobib hästi soojemates lautades olevatele lammastele kelle poegimisaeg on detsember - veebruar.

Kohati pügatakse sügiseti eesmärgiga lammaste ainevahetust kiirendada. Kui lambal sügisel vill ära lõigata, siis hakkab lammas rohkem sööma, tema ainevahetus kiireneb ja seetõttu ta ka kosub kiiremini. 

II Sügisel pügatud vill on kvaliteetsem ja parem kevadisest. Käsitöölised hindavad suvel kasvanud villa rohkem kui talvist, see on puhtam ja ilusam. Seetõttu on igati mõistlik neil, kes oma lammaste villa väärindada tahavad sügispügu ikka ette võtta. Seda enam, et kiire villakasvuga lammastel on villak vaid kord aastas pügades kevadeks oma väärtuse pea täielikult minetanud ning sobib vaid multsiks maasikatele... Eriti hea villa saab maalammaste talledelt nende esimesel sügisesel pügul - kes seda uduvilla katsunud ja sellest tehtut kandnud on see teab. 

III Sügisel pügatud lammastel ei hakka külm. Hea oleks lambad pügada septembris või oktoobri esimesel poolel. Kellel lambad pärast pügu kohe lauta jäävad võib pügada ka hiljem. Vahetult pärast pügamist on hea kui loomad saavad minna tuule ja vihma eest varju - kui lammas tunneb, et tal on külm, siis ta ka varju ronib. Juba nädala või kahega on lambal piisavalt villa juurde kasvanud, et ka mõõdukast külmast üle olla. Kui pügamine jääb hiljaks, siis on võimalik kasutada ka nn talveterasid - pügamismasinale pannakse spetsiaalsed terad, mis jätavad lambale rohkkem villa selga. Nii ei jää kasukas liiga õhuke.

Pügamiseplats ootab:)  See, et 12V masinaga saab pügada otse auto akult on mõnus - väiksemates karjades ei ole enam vaja juhtmeid vedada. 

Üks häda on minul ja lambaomanikel selle sügisese pügamisega veel - raha... Sügisel lähevad pügamisse reeglina väikesed, peamiselt maalammaste karjad - sõitmist on palju ja pügamist vähem. Seetõttu oleks mõistlik ühe piirkonna lambakasvatajatel kopereeruda ja pügamine samale ajale ajastada - nii saaks mina ühe sõiduga palju lambaid pügatud ja karjaomanikud saaksid sõidukulud jagada - rõõmu mõlemale poolele. Kuna alati ei teata kõiki, siis võiks oma soovist püggamisteenuse järele varakult teada anda - ma saan ka ise grupeerida ühe kandi karjad samale päevale. Mul on plaanis vast tuleval nädalal teha üks pügamispäev Kagu-Eesti Idarajoonides (Karulast vaadates), Haanimaal ja Setomaal,  sellesse reisi mahuks veel mitu peatuspunkti ja pöetavat karja - andke aga märku - hoiab hulga transpordikulusid kokku!

mats

pügaja

 

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad.

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon