Hallimäel on nüüd karja(valve)koer - Piiu. 

Välimuselt  sarnaneb ta vägagi border-kollile (või siis bordercollie´le), kuid loota on, et vilka karjaajaja asemel saab temast hoopis tasasema loomuga karjakaitsja. Oma esimesed paar elukuud veetis Piiu Rõõmu talus koos ema Leili, kümne õe-venna ja paljude lammastega. Nüüd tuleb tal hakkama saada Hallimäe talu karjamaal, kus tuleb tutvusi luua siinsete umbusklike lammastega. Lambad nimelt ei armasta eriti koeri -  ka linnast tulnud väike klähviv pitsu, kes lambaaedagi tulla ei julge, võib lammaste seas tekitada paraja paanika. Seetõttu on väikesel Piiul ees raske ülesanne - võita lammaste usaldus ja saada üheks karjas. Esialgu toimub kohanemine kuudiga ja selle lähiümbrusega, lammaste vaatlemine kuudist (vilditükki koonuga eemale lükates avaneb vaade lammaste söötmisplatsile) ja üksikud karjale lähenemise katsed. Lammaste poolt on märgata teatavat ärevust, kui kuudist kostub imelikke häälitsusi, ja arglikku uudishimu, kui nähtavale ilmub valge koon. Kutsika ilmumine välja sööma on üldiseks vaatamisväärsuseks kõikidele lammastele - vaikides (üksikud mäletsevad) vaadatakse kahtlast objekti, mis haiseb ilmselgelt ebameeldivalt koera järele kuid on õnneks küllaltki väike. Vaid üksikud julged lambad on võtnud südame rindu (või määrinud rinna rasvaseks:) ja lähenenud kuudile meetri kaugusele. Eks iga algus on raske.

Olivia