header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
2013
sisujoon

Vastuseks Ritale kitsetalledest

Mul ei õnnestu miskipärast mingi tehnilise kala tõttu oma kommentaari Rita omale lisada (Maaaaats?! Kas sa oskad mind aidata? seda juhtub aeg-ajalt) ja seetõttu vastan siin päevaraamatus.

Talled väljutavad sünnijärgselt soolestikust mekooniumi, mis on tihke ja tume. Seejärel hakkab mõjuma söödud piim ja väljaheide muutub heledaks - sinepisarnaseks ja pehmeks. Vahel kleepub see saba ja kintsude külge ega näe kuigi kena välja. Emaloomad on erinevad, mõni lakub, enamik ei laku. Silma jääb see just nende tallede puhul, kelle ema ei laku nende taguotsa puhtaks.

Teisel päeval on väljaheite koostise muutus täiesti normaalne nähe. Põhjuseks on piima hulga järsk kasv, selle koostise muutus ja tõsiasi, et esimestel elupäevadel peab talle soolestiku mikrofloora kohanema sellega, et nüüd saab mõne lonksu lootevee asemel suures koguses rammusat piima. Nii et esimeste elupäevade pehme kaka pärast ei tasu muretseda

Tugevam kõhulahtisus tuleb siis, kui hoolitsevad omanikud muudavad näiteks järsult ratsiooni - annavad äsjapoeginud utele-kitsele järsku ja ootamatult palju vilja (või üldse alustavad vilja andmist), asendavad heina päevapealt siloga või lihtsalt tõstavad kõvasti sööda hulka. Seetõttu peakski ratsiooni rikastama vähehaaval juba enne poegimist ehk siis viimasel tiinuskuul, kui loomad vajavad palju energiat. Ratsiooni võib rikastada ka tasapisi sünnijärgselt, aga kindlasti mitte kohe, kui talled käes. Järsk söödamuutus (eriti kui antakse järsku palju vilja) võib vastpoeginul esile kutsuda udarapõletiku.

Muretsema peaks siis kui esimeste päevade kena kollane pehme väljaheide asendub näiteks järgmistel elunädalatel vesivedela roheka kõhulahtisusega. Siis on tegu soolepõletikuga.

Mis puutub piimakogusesse, siis on Teil õigus - üks märk näljast on pidev kisamine kuigi ema on sealsamas. Kui tall on vakka ja reibas - ja sööb - siis peaks tal olema kõht täis. Muidugi juhul, kui emal on udaras piima.

Valem võiks siis ehk olla selline: emal on piima, ta laseb imeda + tall imeb, ei konuta küürutades ega karju = täis kõhuga tall. Seda, kas ta just sellise teoreetilise koguse udarast kätte saab, me kontrollida ei saa ja pole vajagi. Kui kõik pealtnäha toimib, siis tuleb ülejänu jätta looduse hooleks. See 50 ml kehakaalu kg kohta on mõeldud  eelkõige abimaterjaliks esimeste tundide kunstliku toitmise korral, et oleks millestki lähtuda koguse arvestamisel.

Kitsetalled ongi hapramad ja kergemad kui lambatalled, võtke võrdluseks kitse ja lamba kehaehitus ja konditsioon. Heas toitumuses kits on heas toitumuses lambaga võrreldes ju ka kõhn ja kondine. Nii et muretsemiseks pole loodetavasti põhjust, aga ma saan aru Teie murest, kui tegu on esimeste kitsetalledega. Arvan, et nii hoolsaid omanikke, kes oma tallesid pidevalt kaaluks, pole just palju.Püüan ikka panna omanikele südamele, et säästke ennast - ka inimestel tuleb laudas poegimisaja lõpuni vastu pidada! Kui kitsede udarad on suured ja piimast punnis nagu kirjutasite (algul on muidugi tegu ka poegimisjärgse tursega), siis on loodetavasti kõik korras.

palju jõudu ja muidugi talledele tervist

Liilia

Kommentaarid

Rita kirjutab 7. aprill 2013:

Tere! Palju tänu aega leidmast vastamiseks. Olengi tänaseks juba rahunenud ja esimesed paanika hirmud möödas. Kitsed kasvavad tublisti ja kõik on korras. Olen ise lihtsalt selline "kanaema tõugu" inimene :) Palju tervisi teile kõigile ja eriti minu lemmik pisipojale kelle käekäik huvi pakub. (köha/astma?) Telekas oli igati kõbus tegelane juba. Jõudu ja kena kevade saabumist, millalgi!

Lisa kommentaar »

Vastuseks Ritale kitsetalledest

Mul ei õnnestu miskipärast mingi tehnilise kala tõttu oma kommentaari Rita omale lisada (Maaaaats?! Kas sa oskad mind aidata? seda juhtub aeg-ajalt) ja seetõttu vastan siin päevaraamatus.

Talled väljutavad sünnijärgselt soolestikust mekooniumi, mis on tihke ja tume. Seejärel hakkab mõjuma söödud piim ja väljaheide muutub heledaks - sinepisarnaseks ja pehmeks. Vahel kleepub see saba ja kintsude külge ega näe kuigi kena välja. Emaloomad on erinevad, mõni lakub, enamik ei laku. Silma jääb see just nende tallede puhul, kelle ema ei laku nende taguotsa puhtaks.

Teisel päeval on väljaheite koostise muutus täiesti normaalne nähe. Põhjuseks on piima hulga järsk kasv, selle koostise muutus ja tõsiasi, et esimestel elupäevadel peab talle soolestiku mikrofloora kohanema sellega, et nüüd saab mõne lonksu lootevee asemel suures koguses rammusat piima. Nii et esimeste elupäevade pehme kaka pärast ei tasu muretseda

Tugevam kõhulahtisus tuleb siis, kui hoolitsevad omanikud muudavad näiteks järsult ratsiooni - annavad äsjapoeginud utele-kitsele järsku ja ootamatult palju vilja (või üldse alustavad vilja andmist), asendavad heina päevapealt siloga või lihtsalt tõstavad kõvasti sööda hulka. Seetõttu peakski ratsiooni rikastama vähehaaval juba enne poegimist ehk siis viimasel tiinuskuul, kui loomad vajavad palju energiat. Ratsiooni võib rikastada ka tasapisi sünnijärgselt, aga kindlasti mitte kohe, kui talled käes. Järsk söödamuutus (eriti kui antakse järsku palju vilja) võib vastpoeginul esile kutsuda udarapõletiku.

Muretsema peaks siis kui esimeste päevade kena kollane pehme väljaheide asendub näiteks järgmistel elunädalatel vesivedela roheka kõhulahtisusega. Siis on tegu soolepõletikuga.

Mis puutub piimakogusesse, siis on Teil õigus - üks märk näljast on pidev kisamine kuigi ema on sealsamas. Kui tall on vakka ja reibas - ja sööb - siis peaks tal olema kõht täis. Muidugi juhul, kui emal on udaras piima.

Valem võiks siis ehk olla selline: emal on piima, ta laseb imeda + tall imeb, ei konuta küürutades ega karju = täis kõhuga tall. Seda, kas ta just sellise teoreetilise koguse udarast kätte saab, me kontrollida ei saa ja pole vajagi. Kui kõik pealtnäha toimib, siis tuleb ülejänu jätta looduse hooleks. See 50 ml kehakaalu kg kohta on mõeldud  eelkõige abimaterjaliks esimeste tundide kunstliku toitmise korral, et oleks millestki lähtuda koguse arvestamisel.

Kitsetalled ongi hapramad ja kergemad kui lambatalled, võtke võrdluseks kitse ja lamba kehaehitus ja konditsioon. Heas toitumuses kits on heas toitumuses lambaga võrreldes ju ka kõhn ja kondine. Nii et muretsemiseks pole loodetavasti põhjust, aga ma saan aru Teie murest, kui tegu on esimeste kitsetalledega. Arvan, et nii hoolsaid omanikke, kes oma tallesid pidevalt kaaluks, pole just palju.Püüan ikka panna omanikele südamele, et säästke ennast - ka inimestel tuleb laudas poegimisaja lõpuni vastu pidada! Kui kitsede udarad on suured ja piimast punnis nagu kirjutasite (algul on muidugi tegu ka poegimisjärgse tursega), siis on loodetavasti kõik korras.

palju jõudu ja muidugi talledele tervist

Liilia

Kommentaarid

Rita kirjutab 7. aprill 2013:

Tere! Palju tänu aega leidmast vastamiseks. Olengi tänaseks juba rahunenud ja esimesed paanika hirmud möödas. Kitsed kasvavad tublisti ja kõik on korras. Olen ise lihtsalt selline "kanaema tõugu" inimene :) Palju tervisi teile kõigile ja eriti minu lemmik pisipojale kelle käekäik huvi pakub. (köha/astma?) Telekas oli igati kõbus tegelane juba. Jõudu ja kena kevade saabumist, millalgi!

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon