header
           

Avaleht
joon
Meist
Inimesed
Rõõmu talu
Hallimäe talu
Ala-Mähkli talu
joon
Lambad
Dorper
Meriino
Lleyn
joon
Teenused
Pügamisteenus
Karjakonsultatsioonid
joon
Müük
Lambanahad
Titekaup
Lambad
Meriino lõng
Valge lõng
joon
Koolitused
Käsitöö ja villakoolitused
Lamba- ja kitsekasvatusalased koolitused
Loodusretked Karulas
joon
Karjatervis
Tekstid karjatervisest
Loengumaterjalid
joon
villanõukoda
villa omadused
pügamine ja sorteerimine
villa töötlemine
villatüübid
villalambad
joon
Kontaktid
joon
Uudiste arhiiv
2013
2012
2011
joon
© Maavillane 2011-2014
 
2013
sisujoon

Ternespiim on ülioluline!

Tellisin endale käesolevaks aastaks ajakirja „Schafzucht“("Lambakasvatus", mida Saksamaal lugema harjusin. Ei julge lubada, et jaksan sealt omaenese laste ja lammaste kõrvalt palju kodulehele tõlkida, aga näpuharjutuseks ja Tarkuse Ema alias Kordamise auks panen eesti keelde ümber väikese artikli kolostrumist ehk ternespiimast. Tüki algupärand on tegelikult prantsuse arstidelt ja veebruarikuu „Schafzucht`i“ numbrisse tõlgitud omakorda dr Scharnhölzi poolt.
Ei usu, et kogenud lambakasvataja sellestsinasest nupust uut leiab – pigem on teil midagi lisada - aga kuna viimasel ajal pöördub meie poole järjest rohkem tublisid alustajaid, siis ehk on mõnel raskel hetkel abiks. Tegu on pigem vaba tõlkega - püüan kantseliiti vältida:


Kolostrumivaru võib talle elu päästa
Kuna lambad ei anna immunoglobuliine (haigustekitajate vastaseid antikehasid) tiinuse aja lootele  edasi, siis tuleb tallel need esimetel elutundidel ternespiimast kätte saada.
Tall peaks sünnijärgselt imema niipea kui võimalik , sest  6-12 tunni jooksul halveneb tõsiselt antikehade imendumine läbi talle sooleseina. Lisaks on ternespiim energiaallikaks, mis kaitseb talle sünnijärgselt alajahtumise eest.
Seega – kontrollige alati, kas vastsündinud talled saavad ternespiima ja tallede suremus teie karjas väheneb oluliselt.
Kolmikute-nelikute sünnil, ute piimatuse korral ja ute puhul, kes tallel imeda ei luba, on kaks põhilist lahendust:
1.Külmutage eelnevalt lamba või lehma esimene poegimisjärgne lüps väikestes plastpudelites või külmutuskottides parajate portsudena (vt allpool). Üles sulatada võib seda veevannil või toatemperatuuril, aga MITTE  MIKROLAINEAHJUS, sest viimane hävitab antikehad.
2.Lüpske mõnd äsjapoeginud lammast. Kui utt söödab talle, siis väheneb tema piima antikehade sisaldus 9 tunni jooksul poole võrra, 24 tunni pärast on piimas antikehi juba väga vähe ja seega on peaaegu kadunud ka terne tallele suunatud kaitsevõime. Sestap oleks soovitav kasutada „antikeha-ammeks“ lammast, kes on poeginud mitte rohkem kui 6 tunni eest.
Tõhusa immuunkaitse loomiseks peaks tall saama esimeste elutundide jooksul 50-100 ml ternespiima kehakaalu kilogrammi kohta soovitab selles artiklis Fabien Corbiere (seega peaks 3kg kaaluv tall saama vähemalt 150 ml ternest).
 

Tõlkijana võtan endale õiguse lisada, et talle söötmiseks (eriti kui tegu on väga nõrga tallega) on mõistlik kasutada sondi (suurt ilma kolvita süstalt plastmassvoolikuga, mis viib piima otse makku), mitte lutipudelit, mis võib ajada piima hingamisteedesse, kui tall korralikult ei ime.

Jõudu poegimisajal!

Liilia

Kommentaarid

Rita kirjutab 26. märts 2013:

Minul on kitsed esimest korda poegimas ja lammastega võrreldes tunduvad need talled palju väiksemad (1,4 ja 1,6 kg) ja äbarikumad. Olen esimestel päevadel üritanud neid ise emale nisa otsa aidata, sest nisad on nii pringid/tugevad ja suured. Kui olen esimese piima tilga ise välja lüpsnud ja siis nisa otsa tallele suu juurde või siis lausa suhu toppinud hakkavad nad küll lõpuks ise imema aga väsivad ruttu. Kuidas ma tean, et nad just 50-100 ml oma kehakaalu kohta kätte saavad? Käin nii abis umbes kolm neli korda esimesel päeval. Kaalun sündides ja siis õhtul (12 tunni möödudes) ja siis on juurde võetud kaalust erinevalt 200-400 gr ?? on see norm? Ei tea kas keegi teine üldse nii kaalub tallesid aga mul väike hirm neid kaotada ja nii saan rahulikult ise öösel magada. Lohutan ennast ka sellega, et kui nad ei karju siis on ehk kõik korras.? Küsimus ka viimase teema kohta. Need samad kitsetalled olid teise päeva hommikuks kõhust lahti. Pruun ja kleepuv ja väga paha lõhnaga. Kaal langes 100 gr. Kolmanda päeva hommikuks aga muutus väljaheide sinepi karva ja nagu kitt. Ei teadnud kas peaks paanikas olema või mitte. Eelmised kaks kitse ema lakkusid tallede pepud kogu aeg puhtaks ja nägingi alles esimesena seda sinepi kakat. Aga sel korral siis teistmoodi. Kuidas siis vahet teha milline on haiguslik kõhulahtisus ja milline millestki muust? Täna, kolmandal päeval leidsid talled ise nisad üles ja said söömisega hakkama. Seega vist kõik korras ?? Tervitused Viljandimaalt "Küülikukasvataja" Rita :)

Lisa kommentaar »

Ternespiim on ülioluline!

Tellisin endale käesolevaks aastaks ajakirja „Schafzucht“("Lambakasvatus", mida Saksamaal lugema harjusin. Ei julge lubada, et jaksan sealt omaenese laste ja lammaste kõrvalt palju kodulehele tõlkida, aga näpuharjutuseks ja Tarkuse Ema alias Kordamise auks panen eesti keelde ümber väikese artikli kolostrumist ehk ternespiimast. Tüki algupärand on tegelikult prantsuse arstidelt ja veebruarikuu „Schafzucht`i“ numbrisse tõlgitud omakorda dr Scharnhölzi poolt.
Ei usu, et kogenud lambakasvataja sellestsinasest nupust uut leiab – pigem on teil midagi lisada - aga kuna viimasel ajal pöördub meie poole järjest rohkem tublisid alustajaid, siis ehk on mõnel raskel hetkel abiks. Tegu on pigem vaba tõlkega - püüan kantseliiti vältida:


Kolostrumivaru võib talle elu päästa
Kuna lambad ei anna immunoglobuliine (haigustekitajate vastaseid antikehasid) tiinuse aja lootele  edasi, siis tuleb tallel need esimetel elutundidel ternespiimast kätte saada.
Tall peaks sünnijärgselt imema niipea kui võimalik , sest  6-12 tunni jooksul halveneb tõsiselt antikehade imendumine läbi talle sooleseina. Lisaks on ternespiim energiaallikaks, mis kaitseb talle sünnijärgselt alajahtumise eest.
Seega – kontrollige alati, kas vastsündinud talled saavad ternespiima ja tallede suremus teie karjas väheneb oluliselt.
Kolmikute-nelikute sünnil, ute piimatuse korral ja ute puhul, kes tallel imeda ei luba, on kaks põhilist lahendust:
1.Külmutage eelnevalt lamba või lehma esimene poegimisjärgne lüps väikestes plastpudelites või külmutuskottides parajate portsudena (vt allpool). Üles sulatada võib seda veevannil või toatemperatuuril, aga MITTE  MIKROLAINEAHJUS, sest viimane hävitab antikehad.
2.Lüpske mõnd äsjapoeginud lammast. Kui utt söödab talle, siis väheneb tema piima antikehade sisaldus 9 tunni jooksul poole võrra, 24 tunni pärast on piimas antikehi juba väga vähe ja seega on peaaegu kadunud ka terne tallele suunatud kaitsevõime. Sestap oleks soovitav kasutada „antikeha-ammeks“ lammast, kes on poeginud mitte rohkem kui 6 tunni eest.
Tõhusa immuunkaitse loomiseks peaks tall saama esimeste elutundide jooksul 50-100 ml ternespiima kehakaalu kilogrammi kohta soovitab selles artiklis Fabien Corbiere (seega peaks 3kg kaaluv tall saama vähemalt 150 ml ternest).
 

Tõlkijana võtan endale õiguse lisada, et talle söötmiseks (eriti kui tegu on väga nõrga tallega) on mõistlik kasutada sondi (suurt ilma kolvita süstalt plastmassvoolikuga, mis viib piima otse makku), mitte lutipudelit, mis võib ajada piima hingamisteedesse, kui tall korralikult ei ime.

Jõudu poegimisajal!

Liilia

Kommentaarid

Rita kirjutab 26. märts 2013:

Minul on kitsed esimest korda poegimas ja lammastega võrreldes tunduvad need talled palju väiksemad (1,4 ja 1,6 kg) ja äbarikumad. Olen esimestel päevadel üritanud neid ise emale nisa otsa aidata, sest nisad on nii pringid/tugevad ja suured. Kui olen esimese piima tilga ise välja lüpsnud ja siis nisa otsa tallele suu juurde või siis lausa suhu toppinud hakkavad nad küll lõpuks ise imema aga väsivad ruttu. Kuidas ma tean, et nad just 50-100 ml oma kehakaalu kohta kätte saavad? Käin nii abis umbes kolm neli korda esimesel päeval. Kaalun sündides ja siis õhtul (12 tunni möödudes) ja siis on juurde võetud kaalust erinevalt 200-400 gr ?? on see norm? Ei tea kas keegi teine üldse nii kaalub tallesid aga mul väike hirm neid kaotada ja nii saan rahulikult ise öösel magada. Lohutan ennast ka sellega, et kui nad ei karju siis on ehk kõik korras.? Küsimus ka viimase teema kohta. Need samad kitsetalled olid teise päeva hommikuks kõhust lahti. Pruun ja kleepuv ja väga paha lõhnaga. Kaal langes 100 gr. Kolmanda päeva hommikuks aga muutus väljaheide sinepi karva ja nagu kitt. Ei teadnud kas peaks paanikas olema või mitte. Eelmised kaks kitse ema lakkusid tallede pepud kogu aeg puhtaks ja nägingi alles esimesena seda sinepi kakat. Aga sel korral siis teistmoodi. Kuidas siis vahet teha milline on haiguslik kõhulahtisus ja milline millestki muust? Täna, kolmandal päeval leidsid talled ise nisad üles ja said söömisega hakkama. Seega vist kõik korras ?? Tervitused Viljandimaalt "Küülikukasvataja" Rita :)

Lisa kommentaar »

joon
 
Teavitame
 
Kodulehe loomist rahastas EU LEADER programm
 
...

Loe edasi...

joon